You are currently viewing Õigus puhkusele ja puhkusetasu

Õigus puhkusele ja puhkusetasu

  • Post author:
  • Post category:Uudised

Igaüks meist on peale rasket tööd auga välja teeninud puhkuse, et sõita palmide alla puhkama või veeta rohkem aega koos lähedastega. Kui palju on puhkusepäevi aastas ette nähtud või millal puhkusepäevad aeguvad?

Tööandjal on kohustus anda töötajale, kes töötab töölepingu alusel igal kalendriaastal põhipuhkust 28 kalendripäeva ja maksta selle eest puhkusetasu. Olenemata sellest, kas töötaja on tööl täis- või osalise tööajaga. Põhipuhkust kasutatakse kalendriaasta jooksul, kasutamata jäänud puhkusepäevad viiakse üle järgmisse kalendriaastasse (põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi).

Näide: töötajale arvestati 2021. aastal puhkust 28 kalendripäeva, millest kasutas ära 20 päeva. Reservi jäi 8 puhkusepäeva, mis kanti 2022. aastasse. Seega 2022. aastal on võimalik välja võtta 28+8=36 puhkusepäeva. Töötajal on õigus kasutada jooksva kalendriaasta (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini) põhipuhkust alates arvestatavast kalendriaastast kuni järgmise kalendriaasta lõpuni ehk 2021.
aasta puhkusepäevad aeguvad 2022. aasta lõpus.”

NB! Puhkuse aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab emapuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

 

Millal ja kes maksab põhipuhkuse tasu?

Põhipuhkuse tasu maksab tööandja, hiljemalt eelviimaselt tööpäeval enne puhkuse algust (kui ei
ole kokku lepitud teisiti). Pooled võivad kokku leppida, et puhkusetasu makstakse töötajale
puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval koos palgaga. Hilisem puhkusetasu väljamaksmine
ei ole lubatud.

Lapsega seotud puhkuse välja võtmise õigused

Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, emapuhkuse ajal on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud. Kokkuvõttes luuakse koos esimese etapi muudatustega süsteem, kus vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

  • Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla. Soovi korral on võimalik jagada vanemahüvitise pikema perioodi peale ka täiskohaga vanemapuhkusel olles. 
  • Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.
  • Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hoolduspere vanema lepingu alusel.
  • Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus. 

    Millal ja kes maksab rasedus- ja sünnituspuhkuse eest?
     

Ema vanemahüvitis on uus vanemahüvitise liik, mis hakkas 2022. aasta 1. aprillist asendama senist sünnitushüvitist.

  • Kõigil tulevastel emadel on õigus ema vanemahüvitist saada. Kui seni ei olnud mittetöötavatel emadel sünnitushüvitise õigust, siis alates 1. aprillist 2022 tekib ka neil õigus ema vanemahüvitisele.
  • Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus.
  • Emal, kes ei tööta, tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.
  • Ema vanemahüvitis on ema individuaalne õigus ehk sellele on õigus vaid emal, teine vanem seda kasutada ei saa.
  • Alates 01. aprillist 2022 hakkas ema vanemahüvitise ja sellega kaasneva emapuhkuse osas pakkumusi emadele edastama sotsiaalkindlustusamet. Ema vanemahüvitis määratakse brutosummas, sest vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav, sellelt on võimalik kasutada tulumaksuvabastust. 
    NB! Sotsiaalkindlustusamet saadab iseteeninduses oleva pakkumuse kohta ema   e-postile teavituse. Veendu, et sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on olemas Sinu kehtiv e-posti aadress.                                                                                                 
  1. Isa vanemahüvitis ja isapuhkus.

1.aprillist 2022 nimetati isa täiendav vanemahüvitis ümber isa vanemahüvitiseks. Isal on õigus 30 kalendripäevasele hüvitisele, mida võib hakata kasutama kuni 30 kalendripäeva enne lapse eldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa vanemahüvitist on õigus kasutada ühe perioodina järjest või päevade kaupa planeerides.  Isa vanemahüvitis on isa individuaalne õigus – hüvitist ja puhkusepäevi saab kasutada vaid isa, neid ei saa teisele vanemale üle kanda. Isa vanemahüvitisele on õigus kõigil isadel, kelle laps on sündinud 1. juulil 2020 või hiljem.    

Isa vanemahüvitis sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Antud tasu arvutab ja maksab sotsiaalkindlustuse amet.

Töötavatel isadel kaasneb isa vanemahüvitisega õigus isapuhkusele. Isapuhkuse ajal ei ole lubatud töötada. Kuigi töötamine loetakse isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse. 

  1. Lapsepuhkus.

Varasemalt sai töösuhtes olev vanem lapsepuhkust kasutada kalendriaasta põhiselt pere kohta 3 või 6 tööpäeva kalendriaastas sõltuvalt laste arvust või vanusest. 

1.aprillist 2022 alates antakse lapsepuhkust mõlemale töösuhtes olevale vanemale eraldi ja iga last arvestadeskummalgi vanemal on iga 14-aastase ja noorema lapse kohta kogu perioodi peale kokku 10 lapsepuhkuse päeva (kahe peale kokku 20 päeva). Mida rohkem on peres alla 14-aastaseid lapsi, seda rohkem lapsepuhkuse päevi on vanemale ette nähtud.

Vanematel on nüüd lapsepuhkuste kasutamisel rohkem paindlikkust, samuti ka individuaalsust – kummalgi vanemal on oma puhkepäevad, mida teisest vanemast sõltumatult kasutada. See annab vanematele võimaluse ka koos samal ajal lapsepuhkuse päevi planeerida. Lapsepuhkused ei aegu igal aastal, vaid kehtivad lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses avanes puhkuste planeerimine 1. aprillil 2022. Pärast seda on töötajal võimalik hakata aastasse 2022  puhkusepäevi planeerima.

Puhkust saab ette planeerida kuni kaheks kuuks. Puhkust ei saa planeerida tagantjärgi – kõige varasem päev puhkuse kasutamiseks on selle planeerimise päev – ehk vanem saab puhkama hakata samal päeval, mil ta puhkus planeeris. Näiteks on võimalik, et vanem soovib hakata puhkama 2. mail 2022 ning esitab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses samal kuupäeval selleks taotluse.

Kes ja millal maksab lapsepuhkuse tasu?
Lapsepuhkuse tasu hüvitatakse riigieelarvelistest vahenditest.  Tasu   maksab        alates 1. aprillist 2022 sotsiaalkindlustusmet. Puhkusetasu arvutamisel võetakse arvesse kogu antud perioodi sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, mitte üksnes selle tööandja oma, kelle juurest töötaja kavatses puhkama jääda. Seega kui töötajal on referentsperioodil olnud hoopis teine tööandja kui täna või oli tal sellel perioodil mitu tööandjat, siis puhkusetasu arvestamisel läheb arvesse kõigi nende poolt tasutud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Lapsepuhkus ja puudega lapse vanema lapsepuhkus on tulumaksuga maksustatav (20%), tulumaksuvabastust kasutada ei saa.

Puhkusetasu makstakse eelmise kuu eest järgneval kuul, iga kuu 8. kuupäeval lapsevanema soovitud arveldusarvele. Kui puhkuseperiood jääb kahte kuusse, saab ka puhkusetasu kahel kuul, mitte kogu puhkuse eet korraga.

Uue kora kohaselt hakkab töötaja lapsepuhkuse eest ettenähtud puhkusetasu saama tagantjärgi ehk puhkusele järgneval kuul, kui ta on juba puhkuse ära kasutanud.

Tasustamata lapsepuhkus. Emal, isal, eestkostjal ja hoolduspere vanemal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.

  1. Puudega lapse vanema lapsepuhkus. Emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui puudega lapsi on mitu, on vanematel võimalik täiendav puhkepäev võtta vastavalt puudega laste arvule. Alates 01.aprillist 2022 saab puudega lapse vanema lapsepuhkust taotleda sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
  2. Lapsendaja puhkus. Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust laiendatakse hoolduspere vanematele ning alaealise uude perre lapsendajatele. Lisaks tekib uus vanemahüvitise liik – lapsendaja vanemahüvitis. Seni kehtinud süsteemi kohaselt on lapsendamispuhkusele ja -hüvitisele olnud õigus kuni 10-aastase lapse lapsendajal, kuid uue süsteemi kohaselt on 70-päevasele lapsendajapuhkusele ja -hüvitisele õigus lapsendajatel või hoolduspere vanematel kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (v.a peresisese lapsendamise korral). Eelkõige on see mõeldud selleks, et toetada pere kohanemist muutustega.
  3. aprillil 2022 jõustunud vanemahüvitise ja lapsepuhkuste korra muudatused on tehtud eesmärgiga muuta lapsi kasvatava pere elu lihtsamaks ja paindlikumaks.

Eelpool nimetatud puhkused aeguvad selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes ehk neid puhkuseid järgmisesse kalendriaastasse edasi kanda ei saa.

Õppepuhkus

Koolis õppival töötajal on õigus saada õppepuhkust ehk vaba aega õppimiseks. Töötajale antakse õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva. Selleks on vaja esitada tööandjale koolitusasutuse teatis. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust kooli sisseastumiseksamite tegemiseks.

Tasemekoolituse lõpetamiseks (lõputöö kaitsmiseks, lõpueksami sooritamiseks) on võimalik ühekordselt saada täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva. Lõpetamiseks võetud puhkus makstakse töötajale töötasu alammäära alusel. Tegu on ühekordse maksega ja kui peaks juhtuma, et lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal antud puhkusele enam õigust ei ole. 30 kalendripäevasele õppepuhkusele õigus säilib.

Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust ka sisseastumiseksamite tegemiseks, mida on võimalik nõuda ühekordselt sisseastumise aastal.

NB! Seadus ei kohusta õppepuhkust võtma ühe osana ja töötaja saab ise otsustada, millal ja kui palju päevi ta õppepuhkust korraga välja võtab (kooskõlastades tööandjaga). Näiteks olukorras, kus töötaja töötab üksnes esmaspäevast reedeni kella 9-17 ja soovib õppepuhkuse päevi kasautada üksnes nädalavahetustel ehk laupäeval ja pühapäeval, on tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest nädalavahetusel.

Antud puhkusepäevad aeguvad selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes ehk neid puhkusepäevi järgmisesse kalendriaastasse edasi kanda ei saa.

Puhkust ei tohi töösuhte kestuse ajal hüvitada rahas või muude hüvedega, kuid töösuhte lõppedes peab tööandja välja teenitud, kasutamata ja aegumata puhkusepäevad töötajale rahas hüvitama.

Autor: Sirje Alkok-Timmusk