Postitatud

Õigus puhkusele ja puhkuse tasustamine

Igaüks meist on peale rasket tööd auga välja teeninud puhkuse, et sõita palmide alla puhkama või veeta rohkem aega koos lähedastega. Oled sa teadlik, kui palju puhkusepäevi on sulle aastas ette nähtud või millal puhkusepäevad aeguvad? Alljärgnev tekst aitab sind paremini antud teemaga kurssi viia.

Tööandjal on kohustus anda töötajale (tavalepingu alusel) igas kalendriaastas põhipuhkust 28 kalendripäeva ja maksta selle eest puhkusetasu. Olenemata sellest, kas töötaja on tööl täis- või osalise tööajaga. Põhipuhkust kasutatakse kalendriaasta jooksul, kasutamata jäänud puhkusepäevad, viiakse üle järgmisse kalendriaastasse (põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipüha). Näiteks töötajale arvestati 2017.  aastal puhkust 28 kalendripäeva, millest kasutas ta ära 20 päeva. Reservi jäi 8 puhkusepäeva, mis kanti 2018. aastasse. Seega 2018. aastal on võimalik  välja võtta 28+8=36 puhkusepäeva. Töötajal on õigus kasutada jooksva kalendriaasta(1.jaanuarist kuni 31.detsembrini) põhipuhkust alates arvestatavast kalendriaastast kuni järgmisesse kalendriaasta lõpuni ehk 2017. aasta puhkusepäevad aeguvad 2018. aasta lõpus. NB! Aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Millal ja kes maksab põhipuhkuse tasu? Põhipuhkuse tasu maksab tööandja, hiljemalt eelviimaselt tööpäeval (kui ei ole kokku lepitud teisiti). Pooled võivad kokku leppida, et puhkusetasu makstakse töötajale puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval koos palgaga. Hilisem puhkusetasu väljamaksmine ei ole lubatud.

Lapsega seotud puhkuse välja võtmise õigused:

  1. Rasedus- ja sünnituspuhkus (naisele). Kokku 140 kalendripäeva. Antud puhkust saab kasutada 70 kalendripäeva enne määratud eeldatavat sünnituspäeva. Kui naine hakkab kasutama antud puhkust vähem kui 30 päeva enne eeldatavat sünnitus tähtpäeva, lüheneb eelnimetatud puhkus vastava ajavahemiku võrra. Millal ja kes maksab rasedus- ja sünnituspuhkuse eest? Eesti Haigekassa maksab emale rasedus- ja sünnituspuhkuse eest sünnitushüvitist. Antud hüvitise ühe kalendripäeva tasu suurus on 100% ühe kalendripäeva töötasu (töötaja eelneva kalendriaasta keskmisest töötasust).  Hüvitis makstakse välja korraga.
  2. Isapuhkus. Kokku 10 tööpäeva, kahe kuu jooksul enne määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa keskmise töötasu alusel ja antud puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja.
  3. Lapsehoolduspuhkus. Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Korraga võib antud puhkust kasutada üks isik.
  4. Lapsepuhkus. Õigus saada emal või isal igal kalendriaastal 3 tööpäeva (1 või 2 alla 14-aastast last), 6 tööpäeva (vähemalt 3 alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3 aastane laps). Kuid meeles tuleb pidada, et korraga saab lapsepuhkust kasutada üks vanem. Näiteks, peres kasvab alla 3 aastane laps, esmalt võtab isa välja 2 puhkusepäeva, ülejäänud 4 puhkusepäeva võtab välja ema. Seega eelnimetatud puhkusepäevi võib kasutada ühes või mitmes osas. Millal ja kes maksab lapsepuhkuse tasu? Lapsepuhkuse tasu hüvitatakse riigieelarve vahenditest. Tasu maksab küll töötajale välja tööandja, kui peale vastava taotluse esitamist Sotsiaalkindlustusametile, hüvitatakse tööandjale  vastav puhkusetasu summa. 2018. aastal on lapsepuhkuse päevamäär 23,62 €-t (bruto).
  5. Tasustamata lapsepuhkus. Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
  6. Puudega lapse emal või isal on õigus saada 1 lisa lapsepuhkuspäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
  7. Lapsendaja puhkust. Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada puhkust 70 kalendripäeva.  Puhkusel oldud ühe kalendripäeva tasu on 100% keskmisest töötasust,  mis arvestatakse lapsendamise kohtuotsusele eelneva kalendriaasta alusel.

Antud puhkused aeguvad selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes ehk neid puhkuseid järgmisesse kalendriaastasse edasi kanda ei saa.

Õppepuhkus:

Koolis õppival töötajal on õigus saada õppepuhkust ehk vaba aega õppimiseks.

Koolitusel osalemiseks, 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.

Taseme- ja tööalane koolitus. 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva maksab keskmist kalendripäevatasu töötajale välja tööandja. Ülejäänud 10 kalendripäeva saab välja võtta tasustamata puhkusena.

Lõpetamiseks (lõputöö kaitsmiseks, lõpueksami sooritamiseks) on võimalik ühekordselt saada täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva. Lõpetamiseks võetud puhkus makstakse töötajale töötasu alammäära alusel. Näiteks, välja võetakse kõik 15 puhkusepäeva. Antud puhkusetasu saadaks järgmiselt: 15 x töötasu alusel arvutatud ühe kuu keskmine kalendripäeva õppepuhkusetasu määr (2018.a on 500/(365/12))ehk 16,44€-t. Seega lõpeatamisega seotud puhkusetasu kokku on  (16,44 x 15) ehk 246,60€-t. Tegu on ühekordse maksega ja kui peaks juhtuma, et lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal antud puhkusele enam õigust ei ole. 30 kalendripäevasele õppepuhkusele õigus säilib. NB! Seadus ei kohusta õppepuhkust võtma ühe osana ja töötaja saab ise otsustada, millal ja kui palju päevi ta õppepuhkust korraga välja võtab (kooskõlastades tööandjaga).

Antud puhkusepäevad aeguvad selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes ehk neid puhkusepäevi järgmisesse kalendriaastasse edasi kanda ei saa.

NB! Puhkust ei tohi töösuhte kestuse ajal hüvitada rahas või muude hüvedega, kuid töösuhte lõppedes peab tööandja kasutamata ja aegumata puhkusepäevad töötajale rahas hüvitama.

Puhkusetasu arvutamisel tuleb tööandjal lähtuda keskmise töötasu arvutamise põhimõtetest.