Kuidas valida raamatupidamistarkvara?
12/09/2023LHV ettevõtluskonto… Hüvasti raamatupidamine…
23/09/2023Tänapäeval alternatiivne maksevahend – krüptovaluuta
Krüptovaluuta, plokiahel, kaevandamine, rahakott… Midagi olen nagu kuulnud, samas päris täpselt krüptovaluuta olemust ei tea.
Võta endale paar minutit ja täiendame oma teadmisi üheskoos! Järgnevast postitusest leiad vastuse krüptovaluuta olemusele ja sellele, kus on võimalik krüptovaluutat kasutada. Lisaks on natukene juttu krüptovaluuta kajastamisest raamatupidamises.
Krüptoraha
Tegu on detsentraliseeritud isereguleeruva maksusüsteemiga ehk tehingute tegemiseks ei ole vaja kolmandat (keskset) osapoolt, nt panka. Kuna keskne osapool puudub, siis krüptovaluuta süsteemi kontrollivad kasutajad ise. Süsteem töötab P2P- (kasutajalt-kasutajale) võrgustiku alusel, mis võimaldab krüptoraha saatmist kasutajate vahel üle interneti.
Krüptoraha puhul on tegu digitaalses vormis ühikuga, millel on kindel vääring ehk valuuta. Digitaalraha (nt krüptoraha) on alternatiiviks füüsilisele rahale (nt euro). Peamiseks erinevuseks võib pidada seda, et füüsilist raha on võimalik füüsiliselt katsuda. Näiteks poes jäätise eest makstes ulatame müüjale rahakotist 5€-t. Samas, kui digitaalraha eksisteerib vaid digitaalkujul ning võimalus seda käes hoida puudub. Lisaks võib erinevusena välja tuua asjaolu, et füüsilisel rahal on riiklikult paika pandud ametlik maksevahendi staatus ja seda emiteeritakse (lastakse käibele) keskpanga poolt. Krüptovaluutal puudub ametlik maksevahendi staatust ja seda emiteeritakse virtuaalselt, kasutades plokiahela tehnoloogiat. Krüptovaluuta väärtus kujuneb turul valitsevast nõudlusest ja pakkumisest. Kõige enim kasutatav krüptovaluuta on Bitcoin.
Mis on plokiahel? Plokiahela süsteem, kui avaliku kontoraamatu liik, loodi krüptoraha usaldusväärseks ja korrapäraseks toimiseks. Nimetus plokiahel tuleneb sellest, et kõik tehingud rühmitatakse plokkidesse. Iga uus plokk liidetakse olemasolevate plokkidega, kronoloogilises järjestuses, moodustades plokiaehela.
Krüptovaluuta rahakott
Selleks, et krüptovaluutaga teostada tehinguid, on vaja lisaks riist- ja tarkvarale ka rahakotti (wallet). Tegu on eraldiseisva tarkvaraga, sisuliselt failiga, kus hoitakse krüptoraha ja mis on ühendatud kauplemisplatvormidega. Iga rahakott sisaldab privaat- ja avalikku võtit ehk tegu on rahakoti omaniku identifitseerimist võimaldavate tõenditega, mille abil krüptoraha omanik pääseb rahale ligi, saab teostada tehinguid ja näha krüptovaluuta saldot.
Avalik võti on kõigile teada ja toimib kui kontonumber, millele raha kanda. Privaat võti on teada ainult selle omanikule ja seda kasutatakse tehingute kinnitamiseks ehk krüpteeringu avamiseks. Mõlemad võtmed koosnevad tähe- ja numbri kombinatsioonist. Lihtsalt öeldes, avalik võti on kui pangakonto number ja privaatne võti kui vastava pangakonto PIN-kood.
Tehingud krüptovaluutaga
Iga ülekanne saab alguse nii-öelda tehingu põhja koostamisest, mis sisaldab nii lähte- kui ka sihtaadressi ning edastatavat summat. Näiteks Karl ostab Marilt auto ja tasub auto eest Bitcoin´ides. Karl saadab Marile krüptovaluuta. Karl loob sellega krüpteeritud sõnumi, mida nimetatakse tehinguks ja mis sisaldab Mari avalikku võtit. Selleks, et tehing toimida saab, peab Karl tehingu kinnitama ehk allkirjastama oma privaatvõtmega. Kui tehing on edukas, siis ilmub ülekanne Mari rahakotti. Samal ajal toimub kaevandajate poolt kaevandamine, ehk kaevandajad kontrollivad, kinnitatavad ja salvestatavad antud tehingu plokiahelasse, mis on nähtav kõigile avalikus raamatupidamisregistris (public ledger).
Krüptovaluuta kaevandamine
Kaevandamine toimub automaatselt süsteemi järgi ja saab alguse tarkvara programmi käivitamisest. Kaevandamise käigus tuuakse ringlusesse uusi Bitcoin´e. Antud protsessi eesmärgiks on kinnitada ja salvestada uusi tehinguid kontoraamatusse ning seeläbi krüptovaluuta võrgu ülalhoidmine.
Bitcoin´i kaevandamiseks kasutatakse proof of work ehk töötõendus süsteemi. Kaevandajad peavad lahendama plokiahela lüli moodustamiseks krüptograafilise valemi, mille lahendamine nõuab palju arvutiressurssi. Valemi vastus tõendab, et kõik tehingud, mis antud plokiahelas sisalduvad, on võrgustiku jaoks seaduspärased. Iga uus plokk lisatakse kaevandamise käigus olemasolevasse plokiahelasse. See, kes krüptograafilise probleemi esimesena lahendab ja tehingu kontoraamatusse sisse kannab, saab tasustatud kindla summa krüptovaluutaga. Seega Bitcoin´ide päevavalgele toomine ei ole mitte põhieesmärk, vaid stiimul kaevandajatele. Arvutuse tulemus nn proof of work lisatakse uude plokki, mis tõendab, et kaevandaja kulutas olulisel määral arvutiressurssi.
Uute Bitcoin’ide ringlusesse laskmisega kompenseeritakse kaevandajate panust süsteemi tööshoidmisel. Iga uue ploki moodustamisega paisatakse ringlusesse fikseeritud, kuid ajas kahanev arv Bitcoin´e. Bitcoin´ide loomine toimub tsüklitena, kus igas tsüklis kinnitatakse 210 000 tehinguplokki. Hetkel on võimalik saada iga ploki eest 12,5 Bitcoin’i. Tänasel päeval on Bitcoin´i turukapital ligikaudu 140 miljardit dollarit ja ühe Bitcoin´i väärtus ligikaudu 8000 dollarit (juuni 2019). Kõik tehingud, mis jõuavad ahelasse, loetakse kinnitatuks ehk seeläbi saavad uued omanikud Bitcoin´e hakata kasutama.
Maksmine krüptovaluutaga
Üha rohkem inimesi üle maailma kasutavad Bitcoin´e igapäevaselt, kaupade ja teenuste eest tasumisel. Krüptoraha eest on võimalik maksta nii osades jaemüügikohtades kui ka e-ärides. Näiteks airBalticust saab lennukipiletite eest tasuda Bitcoin´ides. Samuti võimaldab Microsoft, Amazon, Shopify Stores ja paljud teised suured ettevõtted maksta Bitcoin´ides. Kasutusele on tulnud ka esimene Bitcoin´i-deebetkaart, Xapo. Antud kaart toimib kui tavaline deebetkaart. Peamiseks erinevuseks on see, et näiteks eurode või dollarite asemel seisavad kontol Bitcoin´id. Kaart toimib igalpool, kus on võimalik maksta deebet- või krediitkaardiga. Pärast ostu sooritamist saab kaupleja raha kätte juba kohalikus valuutas, mitte krüptorahas. Seega nüüd restorani sööma minnes, on võimalik prae eest tasuda ka Bitcoin´ides.
Raamatupidamine
Eelnevalt sai mainitud, et Bitcoin täidab maksevahendi funktsiooni ja ja sellega on võimalik tasuda erinevate kaupade ja teenuste eest. Makstes kaupade ja/või teenuste eest Bitcoin´ides eraisikuna, pole probleemi. Kuid ettevõtel lasub kohustus kajastada kõik tehtud tehingud raamatupidamises, seda ka juhul, kui tehingud on tehtud Bitcoin´idega.
Kuigi raamatupidamises ei ole selgeid reegleid, kuidas krüptovaluutat kajastada, siis sellegi poolest tuleb kajastamisel arvestada, et aruande lugejale oleks kogu kajastatud informatsioon arusaadav. Samuti tuleb kajastamisel silmas pidada instrumentide majanduslikku sisu ja seda, et andmeid saaks võrrelda analoogsete instrumentide arvestuspõhimõtetega. Oluline on ka krüptovaluuta kajastamisel see, et välisvaluutas fikseeritud rahalised varad hinnatakse aruandekuupäeval ümber vastavalt kehtivale valuutakursile. Ümberhindlusel tekkinud valuutakursside vahesid kajastatakse kasumiaruandes valuutakursi kasumi/kahjumina.
