Postitatud

Teeme äri, kauba import kolmandatest riikidest

Kas ka sinu eesmärk on saada rikkaks või vähemalt rikkamaks?  Samas tunnistad endale, et tõenäoliselt mingit uut arvutiprogrammi või Startup´i sa nii lihtsalt välja ei mõtle, mul on sulle lahendus! Vaata natuke enda ümber ringi! Eestis on tohutult palju igasuguseid e-poode, kaubanduskeskuseid jne. Ükski ettevõte ei tegutse lihtsalt ajaviiteks, kõigil on ühine eesmärk, teenida kasumit. Kuskilt on müüdav kaup pärit ja letihind on kindlasti kõrgem kui kauba omahind.

Kindel on aga see, et kauba importimisel kolmandatest riikidest on aastatega muutunud seadused ja nõuded rangemaks. Vaatame üheskoos, milliseid makse ja tasusid riik, kauba importimisel, kolmandatest kolmandatest riikidest, meilt nõuab. Iga ettevõtte eesmärk on teenida kasumit, seega tuleb teada ka kulusid, mis kaasnevad kauba soetamisel.

Kauba import

Oletame, et ettevõtluse jaoks vajaminevat kaupa impordime sisse kolmandast riigist (nt Hiina). Kuna Hiina ei kuulu Euroopa Liitu, on tegu kolmanda riigiga. Impordiga on tegu, kuna mina kui resident (Eestis) ostan kaupa mitteresidentilt (Hiinast) ehk toon teise riigi kauba Eesti turule.

Esmalt tuleb teada, et kauba importimisega kaasnevad järgmised maksud: tollimaks, käibemaks ja aktsiis ning impordimaksude suurus sõltub kaubakoodist ja kauba päritoluriigist.

Kui nt Hiinast teele pandud kaup on jõudnud Eestisse ja saadetakse tolliprotseduurile Eesti Vabariigi territooriumil, siis sel hetkel tekib kauba import Eestis. Kuna import on tekkinud, siis kauba pealt tuleb tasuda tollimaks. Tegu on riikliku maksuga, mida makstakse kauba  importimisel kolmandatest riikidest, peale kauba saabumist üle Euroopa Liidu tollipiiri.

Eesti tolliterritooriumile imporditud kaup maksustatakse tollimaksu, tollitariifi alusel. Maksu eest tasub maksumaksja ehk kauba importja. Tollimaksu liike on erinevaid, kuid kõige enam kasutatakse maksu suuruse arvutamisel väärtuselist ehk ad valorem tollimaksu.

Nagu eelnevalt sai mainitud, siis tollimaksu arvutamiseks on vaja teada tollitariifi ehk tollikoodi. Näiteks kohvi puhul on tollikoodid järgmised:

0901110000

– – Röstimata kohv, kofeiiniga

0901120000

– – Röstimata kohv, kofeiinivaba

0901210000

– – Röstitud kohv, kofeiiniga

0901220000

– – Röstitud kohv, kofeiinivaba

Lisaks on vaja teada tolliväärtust ehk tellitud kauba rahalist väärtust. Samuti netomassi (kg) ja riiki, kust tellitud kaup tuleb. Kui kõik eelnimetatud info on teada, siis selle põhjal on võimalik arvutada, Maksu- ja Tolliameti leheküljel, kauba importimisega kaasnev tollimaks.

Tasub teada, et imporditava kauba maksustatava väärtuse moodustavad ühenduse kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud. Imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka ei arvata käibemaksu. Samuti, osade imporditavatel kaupadel puudub tollimaks. Maksu- ja Tolliameti kalkulaator on abiks kontrollimaks, kas kaubal, mida sina soovid importida lisandub tollimaks, või mitte.

Kauba transport

Imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka arvestatakse ka transpordikulud. Tavaliselt sõlmitakse kauba transportimisel tehingu osapoolte vahel ostu-müügileping. Antud lepinguga on välja toodud müüja ja ostja vahelised kokkulepped transpordikulude osas.

Tavaliselt maksustatakse kauba importimisel veoteenust 0% maksumääraga. Antud maksumäära rakendamise põhjuseks on asjaolu, et käibemaksuga ei tohiks maksustada kaupa, mille tarbimine toimub väljaspool Euroopa Liitu, kaasa arvatud selle kauba välja viimisega seotud transpordikulusid. Impordi puhul on 0% maksumäära kohaldamise eelduseks asjaolu, et veoteenuse kulu on juba arvestatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.

Käibemaks kauba importimisel

Lisaks tollimaksule tuleb arvestada ka käibemaksuga, mis lisatakse Eestisse imporditud kauba maksustatavale väärtusele. Käibemaksumäär on sama, mis nimetatud kauba riigisisesel müügil, enamasti 20% või 9%.

Käibemaksukohuslasel on võimalik esitada kauba importimisel käibemaksu deklareerimise luba.

Antud loa saab taotleda ettevõte, kes on täitud järgnevad kolm punkti:

  • registreeritud maksukohustuslane järjestikku vähemalt eelnevad 12 kuud,
  • eelneva 12 kuu jooksul ei ole olnud tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone,
  • eelneva 12 kuu jooksul ei ole olnud ajatamata maksuvõlga.

Käibemaksu deklareerimise luba on võimalik taodelda elektrooniliselt, esitades maksuhaldurile taotlus e-maksuameti/e-tolli infosüsteemi LUBA kaudu (luba antakse tähtajatult). Maksuhaldur eeltäidab tollideklaratsioonil arvestatud käivemaksu käibedeklaratsiooni lahtris. Antud luba vabastab käibemaksu kohesest tasumisest importimisel, tollideklaratsiooni alusel. Käibemaks tasutatakse sama kalendrikuu deklaratsioonis, arvestades eelnevalt ka kauba sisendkäibemaks maha. Ehk teisiti öeldes tehakse nn. plus-miinus arvestus. Tasumisele kuuluv käibemaksusumma tasutakse käibemaksudeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Käibedeklaratsioon esitatakse Maksuametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

NB! Kauba puhul, mis on imporditud ühendusevälisest riigist, arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälisel riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni alusel.

Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu, on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud ja maksukohustuslane on saanud tolliagentuurilt kinnitatud tollideklaratsiooni. Enamasti arvestatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal toll on kauba vabastanud.

Raamatupidamises tuleb tollideklaratsioonist (kui on kirjas, et kaup on vabastatud) lähtudes, kajastada  imporditava kaubaga kaasnev käibemaks, vastava kuu deklaratsioonil, järgmistes lahtrites:

  • 4.1 Impordilt tasumisele kuuluv käibemaks (+)
  • 1 1) Impordilt tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks.

Sellisel juhul reaalselt firmal maksukohustust ei teki.

Mittekäibemaksukohustuslasel ja piiratud käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamis õigust puudub.

Kaubakood

Kaubakood tuleb kauba sissetoomisel ja väljaviimisel tollideklaratsioonil alati deklareerida. Kaubakood on seotud kauba tolli-, aktsiisi- ja käibemaksuga maksustamisega, aga seda kasutatakse ka impordi- ja eksportpiirangute ning päritolureeglite rakendamisel, statistika koostamisel jne. Kõikidele kaupadele on võimalik määrata kaubakood. Kaubakoodi määramist nomenklatuuris nimetatakse kauba tariifseks klassifitseerimiseks.

Statistikaameti ettekirjutusel tuleb iga kuu esitada andmeid imporditava kauba kohta, statistikaametile. Andmete edastamiseks on vajalik teada kaubakoodi, kogust ja maksumust.

Olles jõudnud lugemisega lõppu on sul kindlasti peas mõte… Kui ma asutan ettevõtte, kes siis firma raamatupidamist teeb. Kõik need tollideklaratsiooni kajastamised raamatupidamises, statistikaametile andmete esitamine (vajadusel) jne. 

Üks on kindel, kui mina peaksin ükspäev asutama ettevõtte, siis sellist küsimust ma endalt küsima ei pea. Minu kindel valik on Five raamatupidamine. Miks? Kuna tean, et usaldades raamatupidamise Five raamatupidajate kätte, võin kerge südamega magada, et raamatupidamise eest vastutavad oma ala professionaalid.

Postitatud

E-residentsus muudab residentide ärijuhtimise tõhusamaks

Eestis võtab uue ettevõtte asutamine aega alla päeva! Jah, tegu on võrdlemisi kiire protsessiga. Laialdaselt on teada ka fakt, et ettevõtte asutamiseks ei pea omama Eesti kodakondsust ega elama Eesti riigis. Sellest tulenevalt on hulgaliselt ettevõtteid, mille omanikud on välisriigi kodanikud, juhtides Eesti äriregistrisse kantud ettevõtet piiri tagant. Alljärgnev annab ülevaate e-residentsuse plussidest residendist ettevõtjale ning lisaks on välja toodud, kes ja kuidas saab e-residentsust taotleda.

E-residentsuse plussid residendist ettevõtjale

Alates 2015. aastast võimaldab Eesti riik ainukese riigina maailmas e-residentsust. Tegu on virtuaalse resitentsusega, mille abil saab välisriigi kodanik turvalise ligipääsu Eesti riigi nii era- kui ka avaliku sektori e-teenustele. Ehk e-residentsus võimaldab residendil kasutada digitaalse identiteedi abil samasuguseid e-teenuseid, mis on kättesaadavad Eesti elanikest ID-kaardi omanikele.

Kuidas võimaldab e-residentsus muuta ettevõtte juhtimise piiri tagant residentidele lihtsamaks? Oletame, et Itaalias elav Itaallane on Eesti äriregistrisse registreerinud ettevõtte (nt pizza restoran). Restorani raamatupidamise korraldamiseks ostetakse teenust sisse ühelt Eesti raamatupidamisfirmalt. Antud raamatupidamisfirma raamatupidaja vajab aga pizza restorani raamatupidamise teostamiseks volitusi. Järgnevalt on võrreldud vajalike dokumentide ajamis protsessi e-residendi ja mitte e-residendi jaoks. 

Ei oma e-residentsust. Ettevõtte raamatupidamiseks on vaja ligipääsu Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) e-teenustele nii ettevõtjal kui ka raamatupidajal. EMTA-ga lepingu sõlmimiseks ja ligipääsu tegemiseks raamatupidajale tuleb ettevõtjal minna EMTA kontorisse või koostada raamatupidajale notariaalne volitus. Ettevõtja peab ka Äriregistri portaalis määrama andmete sisestaja, kuid mitte e-residendil antud võimalus puudub. Jah, raamatupidajal on küll võimalik ettevõtte aruandeid koostada, kuid pärast aruande koostamist tuleb see välja printida, esitada juhatusele allkirjastamiseks, seejärel skaneerida allkirjastatud aruanne, lisada PDF-formaadis ja seejärel äriregistrile esitada. See on aga ettevõtjale tülikas ja aeganõudev.

Oman e-residentsust. Kõik toimingud saab teostada EMTA ja Äriregistri veebileheküljel.

E-residentsus aitab oluliselt toimingute teostamise aega vähendada. Selleks, et muuta raamatupidamisteenust klientidele efektiivsemaks, tuleks kasutada riigi poolt loodud IT võimalusi.

Lisaks võimaldab e-residentsus...

Riigi poolt loodud turvatud digi-ID on kindlasti hea võimalus Eesti ettevõtete välisklientidele ja partneritele asju ajada siinsete firmadega. Kuid digi-ID eeliseid on teisigi:

  • Dokumentide digitaalne allkirjastamine
  • Sisse logimine kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tuvastavad Eesti ID-kaarti.
  • Asutada internet teel Eesti äriühing ning osaleda aktiivselt selle juhtimises, elades teises riigis.
  • Kasutada Eesti internetipanku.
  • Krüpteerida dokumente.
  • Esitada aruandeid äriregistrisse ja maksuametisse.
  • Täita Eesti tuludeklaratsiooni.
  • Kasutada Eesti digiretsepte.
  • E-resident saab kasutada Maksu- ja Tolliameti e-teenuseid samadel tingimustel nagu Eesti ID-kaarti omavad isikud.

E-resident saab kasutada kõiki eesti.ee e-teenuseid. Kui Teil on uue ettevõtte registreerimise soov, siis seda on võimalik teha mugavalt ja kiirelt, interneti vahendusel, e-äriregistris. Kuid selleks peavad olema kõik ettevõtte asutamisega seotud isikud, kes ei ole Eesti kodanikud, e-residendid, kellel on olemas digi-ID, mis võimaldab digiallkirjastada esmakandeavaldus ja asutamisdokumendid. 

Kui ettevõtja vajab infot koostööpartneri kohta, siis eesti.ee e-teenuste keskkonna kaudu on võimaldab tutvuda Eestis registreeritud ettevõtete üldandmetega. Näha tema ettevõtte kehtivaid tegevuslube, majandustegevusteateid, ettekirjutusi ja tegutsemiskeelde. Seega digi-ID olemasolul on võimalik koguda vajalikku infot Eestis registeeritud ettevõtte kohta.

Majandustegevuse register võimaldab interneti vahendusel esitada mugavalt loataotlusi ja teateid majandustegevuse alustamiseks erinõuetega tegevusalal, muuta kehtivates lubades ja teadetes majandustegevuse andmeid, teatada tegevusloa peatamisest või tegevuse lõpetamisest. Võimalik on vaadata ka erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtete üldandmeid, kehtivaid tegevuslube ja majandustegevusteateid, ettekirjutusi ja tegutsemiskeelde jm.

Eesti.ee veebilehel on võimalik kategoorias töökeskkond ja personal tutvuda töötajate e-tunnistusega, kontrollida tunnistusel olevate andmete kehtivust ja vajadusel ka tunnistust alla laadida. Samuti on võimalik taodelda erinevaid tõendeid ettevõtjana. Võimalik on siseneda ka tööinspektsiooni kliendiportaali, mille kaudu saab tööandja ja eraisik tööinspektsiooniga elektrooniliselt suhelda ja dokumente vahetada. Kontroolida ka oma töötajate ravikindlustuse andmeid haigekassas jm.

eSTAT võimaldab ettevõtte, asutuse ja eraisiku andmete esitamist statistikaametile. 

Kui ettevõtte jaoks on vaja uusi tööruume, siis tuleb kasuks tutvumine e-kinnisturaamatuga.  Antud keskkond sisaldab andmeid kõigi Eesti kinnistute kohta. Näiteks andmeid kinnistu pindala, omanikke, piirangute, kinnistuid koormavate hüpoteekide kohta jm. 

Rohkemate võimalustega, mida tänu e-residentsusele saab interneti vahendusel kasutada, tutvu eesti.ee veebikeskkonnas.

Kuidas saada e-residentsus?

E-residentsust saab taoteleda vähemalt 18-aastne, Eesti riigis mitte resideeruv isik, kes omab seost Eesti riigiga või põhjendatud huvi Eesti e-teenuste kasutamise vastu. E-residenstuse puhul ei ole tegemist õigusega, mida jagatakse kõigile soovijatele. Tegemist on hüvega, mis antakse juhul, kui resident on esitanud e-residentsuse saamiseks taotluse ja läbinud riigi poolse kontrolli. E-residentsus antakse ainult usaldusväärsetele isikutele.

E-residentsust saab taotleda:

Riigilõiv e-residendi ID-kaardi taotlemisel on 100 eurot. 

Oluline on teada

E-residentsus ei ole kodakonsus, maksuresidentsus, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. E-residendi digi-ID ei ole füüsilist isikut tõendav ega reisidokument ja sellel ei ole fotot.

Vajad raamatupidamisteenust?

Finance Management OÜ pakub raamatupidamisteenust nii Eestis kui ka Soomes. Tegutseme raamatupidamise ja finantsanalüüsi alal aastast 2000. Raamatupidamisteenuse pakkumise või lisainfo saamiseks võta julgelt ühendust info@five.ee või helista: 6141468

Postitatud

Soome tuluregister

Seekordne blogipostitus on suunatud eelkõige neile, kellel on töötajaid Soomes. Arvatavasti olete juba teadlikud, et uuest aastast (1.1.2019) võeti Soomes kasutusele tuluregister (www.tulorekisteri.fi). Tegu on riikliku andmebaasiga, mida haldab maksuamet ja kuhu tööandjad teatavad nende poolt töötajatele töö eest makstud töö- ja teenustasud, mitterahalised hüvitised (erisoodustused) ja muud töösoorituse põhjal makstud väljamaksed. Teatada tuleb ka maksuvabad ja maksustatavad kuluhüvitised ehk makstud päevarahad, toidurahad ja sõiduhüvitised. NB! Tuluregistrile teatatavatel andmetel ei ole kehtestatud eurodes väljendatud alampiiri, seega teatada tuleb kõik andmed.

Kokkuvõtlikult, deklareeritavad andmed on töötasu, erisoodustused, preemiad, tsiviilõiguslike lepingute tasud, muud teenitud tulud, maksuvabade ja maksustavate kulude hüvitised.

Andmete deklareerimine tuluregistrisse

Väljamaksete teade tuleb edastada viie kalendripäeva jooksul alates maksepäevast, iga isiku ja iga maksepäeva kohta eraldi. Maksepäevaks loetakse palgapäeva ehk päeva, millal väljamakse oli saaja jaoks kasutatav. Ka ajutise tööandjana tegutsev ettevõte peab esitama andmed sama põhimõtte alusel.

Tööandja eriteade esitatakse kord kuus, maksmisele järgneva kalendrikuu 5. päeval. Eriteatega teatatakse makstud tööandja haiguskindlustusmaksu kogusumma ja sellest tehtud võimalikud mahaarvamised. Soome Maksuameti tööandjaregistrisse kuuluv tööandja peab lisaks esitama andmed “Palgamakseid ei ole” juhul, kui kõnealuses kuus ei ole väljamakseid. Ajutine tööandja peab tuluregistrile esitama tööandja eriteate ainult nende kuude kohta, mil väljamakseid on tehtud.

Tuluregistri plussid

Kui eelnevalt, 2018. aasta lõpuni, esitati makstud tasude deklaratsioonid eraldi Soome Maksuametile, töökohajärgsele penioniasutustele, Töötuskindlustusfondidele, siis nüüd jõuavad tuluregistristri kaudu inimeste palgaandmed reaalajas kõikidesse eelmainitud asutustesse ehk tööandjad peavad töötajate andmed kandma vaid tuluregistrisse, kuhugi mujale enam midagi edastama ei pea. Lisaks võib plussideks pidada alljärgnevat:

  • Annab Soome palgasaajatele ülevaate nende sissetuleku(te) kohta.
  • Töötajad näevad, milliseid ametkonnad on nende andmeid vaadanud.
  • Eri toetuste taotlemiseks ei ole vaja esitada palgatõendit, kuna andmed on juba tuluregistris.
  • Ametkonnad saavad tuluregistrist kätte vajaliku info töötajate palga ja muude tulude andmetest. Näiteks andmed töötajate haiguspuhkuse või emapuhkuse kohta.
  • Edaspidi on võimalik tuluregistrist kontrollida inimese andmeid palkade ja pensionite kohta ning taotleda töötutoetust.

Tuluregistri miinused

Juhul kui töötajale makstakse palka mitu korda kuus, siis sellisel juhul tuleb iga väljamakse deklareerida tuluregistris. See tähendab raamatupidajate töömahu suurenemist ehk raamatupidamiskulude kasvu, seoses palgaarvestusega. Seega võib antud aspekti lugeda põhiliseks miinuseks. 

Andmete saatmine tuluregistrisse

Andmed tuleb tuluregistile saata elektooniliselt. Andmete esitamine pabervormil on lubatud ainult erilisel põhjusel (olukord, kus ei saa mõistlikult eeldada andmete deklareerimist elektrooniliselt. Näiteks ajutisel tööandjal või välismaalasel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt deklareerida.) Soovituslik on esitada vajalikud andmed tuluregistrisse otse palgasüsteemi kaudu, kui palgaprogrammi on sisse ehitatud tehniline tuluregistri liides. Andmeid saab edastada ka tuluregistri asjaajamisteenuse kaudu, kuhu on võimalik sisse logida internetipanga kaudu või muude elektroonilise identifitseerimise vahenditega.

Oluline teada

Enne 1.1.2019 makstud väljamaksete deklareerimine ja andmete korrigeerimised tehakse igale ametiasutusele eraldi. 2019. aastal peavad väljamaksete tegijad esitama deklaratsioone nii tuluregistrile kui ka eraldi ametiasutustele 2018. aasta ja sellele eelnevate aastate osas.

Mida toob tuluregistrile 2020. aasta?  2020. aasta laieneb infosaajate hulk veelgi. Juurde tulevad töötukassa, kahjukindlustusseltsid ja omavalitsused. Samuti alates 2020. aastast kantakse registrisse pensionid ja muud toetused.

Postitatud

Kõik mida pead teadma haigushüvitisest

Tihti kuulen haigestunud inimesi rääkimas: “Enesetunne on kehv, ma ei tohi haigeks jääda, kaotan palgas!” Samuti olen näinud, et osadel inimestel tekitab segadust, milliseks kujuneb nende kuupalk, kui nad on olnud haiguslehel. Loe edasi ja teeme haigushüvitist puudutavad aspektid koos selgemaks!

Esmalt räägime üle, mis on haigushüvitis! Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haigushüvitis saab järgmistel juhtumitel:

  • haigestumine
  • tööõnnestus
  • liiklusvigastus
  • olmevigastus

Haigushüvitis ja selle tasumine

Antud blogipostituses vaatame lähemalt haigushüvitise tasumist, kõige levinumad juhtumi, haigestumine, korral.

Kellele makstakse haigushüvitist? Kui töötav inimene peab tervise tõttu töölt eemal olema, siis sellisel juhul ta peab pöörduma arsti poole, kes väljastab talle selle tõendamiseks elektroonilise haiguslehe. Ainult haiguslehe alusel makstakse haigestunule tööandja ja haigekassa poolt haigushüvitist.

Millal ja mille alusel maksab haigushüvitist tööandja ja haigekassa? Haiguslehel olija hakkab haigushüvitist saama alates haiguslehel olemise 4. päevast. Jah, esimese kolme päeva eest ei saa mitte mingisugust tasu. Muidugi iga tööandja võib ka esimese kolme päeva eest tasu maksta, kuid see ei ole kohustuslik. Seega, kui tööandja ei soovi maksta esimese kolme päeva eest, siis haiguslehel olles kaotad automaatselt kolme päeva palgas. Ilmselt see on ka põhjus, miks osad ei torma haigestumise korral haiguslehte vormistama. Pigem käiakse väiksemate haigestumiste korral tööl edasi ja loodetakse kiirele paranemisele… Nüüd vaatame aga edasi. Eelnevalt sai mainitud, et haigushüvitist maksavad tööandja ja haigekassa. Tööandja maksab haigushüvitist alates 4. päevast. Ühtlasi on see ka esimene päev, millest alates hakkab haiguslehel olija saama haigushüvitist. Tööandja maksab haigestunusle 4.-8. päeva eest haigushüvitist 70% viimase 6 kuu keskmisest töötasust. Haigekassa hakkab haigushüvitist maksma 9. päevast, kuid haigekassa maksmise aluseks on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmine tulust.

Kui kaua on õigus olla haiguslehel? Haiguslehe perioodi määrab arst. Maksimaalselt on töövõimetushüvitist kindlustatul õigus saada järjest 182 (tuberkuloosi korral 240) kalendripäeva eest. Kui peaks juhtuma, et selle aja jooksul ei parane, siis haiguslehe võib arst väljastada ka pikemaks perioodiks, kuid arvestada tuleb sellega, et ületatud päevade eest hüvitist enam ei maksta.

Mida teha, kui olen terve ja võin uuesti tööle asuda? Kui haigus on möödas ja olete võimeline jälle tööpostile minema, siis esmalt tuleks võtta ühendust arstiga, kes töövabastus perioodi lõppedes vormistab elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Samuti peab tööandjat teavitama töövõimetuslehe lõpetamisest.  Tööandja edastab töövõimetuslehe andmed riigiportaali kaudu ja töövõimetushüvitis laekub haiguslehel olnud töötaja arveslduskontole paari tööpäeva jooksul pärast tööandja andmete edastamist.

Kust tuleb riigipoolt makstava haigushüvitise raha?

Tööandja on kohustatud maksma töötaja brutopalgast 33% sotsiaalmaksu, millest 13% läheb ravikindlustusse. Millist hüve saadakse oma palgast makstud 13% eest? Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tagab haigekassa töötaja haigestumisel raviteenuste eest maksmise, kompenseerib vajadusel retseptiravimid ette nähtud ulatuses, maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha jne.

Haigushüvitise arvutamine töölepingu alusel töötavale kindlustatule

NÄIDE! Mari töötab töölepingu alusel. Töövabastuse põhjus on haigestumine, töövabastuse aeg on 10.11–25.11.

  • 10.11-12.11, hüvitist ei maksta.
  • 13.11–17.11, hüvitist maksab tööandja. Hüvitise suuruseks on Mari viimase kuue kuu töötasu alusel arvutatud päevatulu. Mari päevatulu on 40 eurot. 1 päeva haigushüvitis on 40 eurost 70% ning korrutatud 5 päevaga ehk 40 x 70% x 5 = 140 eurot. Mari saab 5 päeva eest haigushüvitist kätte 140 – 20% (TM) = 112 eurot.
  • Alates 18.11 ehk haiguslehe üheksandast päevast hakkab haigushüvitist maksma haigekassa. 18.11-25.11 perioodi eest. Hüvitist arvutatakse Marile haigestumisele eelnenud kalendriaastal tema eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa põhjal. Maksu- ja tolliameti leheküljelt saab teada, kui palju on Marile arvestatud sotsiaalmaksu eelneval kalendriaastal. Hetkel oletame, et selleks summaks oli 3100 eurot. Seega oli Mari eelneva aasta tulu 3100,00 : 0,33 = 9393,93 eurot. Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365-ga: 9393,93 : 365 = 25,73 eurot.
    Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga: 8 x 25,73 x 0,7 = 144,08 eurot.
    Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks: 0,20 x 144,08 = 28,81 eurot.
    Seega maksab haigekassa Marile haigushüvitist 117,66 eurot: 144,08 – 28,81 = 115,27 eurot.

NB! Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Mõned erijuhtumid...

  • Raseda haigestumise või vigastuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda 2. päevast määraga 70%.
  • Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, arvutatakse hüvitis alampalgalt.
Postitatud

Miks on mõistlik investeerida ettevõtte vaba raha?

Igaüks meist on mingil määral kokku puutunud investeerimisega. Jah, võibolla ei ole sa investeerinud oma raha aktsiatesse, võlakirjadesse…, kuid kindlasti oled investeerinud oma aega õpingutesse. Investeerimine üldisemalt on tegevus või protsess, mille käigus pühendatakse aega, raha või ressursse, lootes sellest tulenevalt kasule tulveikus.

Käsitledes ettevõtte alt tehtavaid finantsinvesteeringuid, siis see tähendab  ettevõtte raha paigutamist mitte oma tegevusse, vaid mujale. Finantsinvesteering on seotud teiste ettevõtete ja asutuste väärtpaberite soetamisega ning väärtpaberite ostmisega. Pärast finantsinvesteeringu teostamist omab ettevõte finantsvara. Finantsvaraks on väärtpaberid (nt aktsiad, võlakirjad …), mis tõendavad omaja õigust, s.h ka õigust investeeringutelt teenitud tulule.

Kindlasti oled vähemalt korra elus kuulnud lauset: “Investeerimine võimaldab panna raha sinu eest tööle ka siis, kui sina magad”. Miks on mõistlik investeerida ettevõtte pangakontol seisvat vaba raha? Järgnevalt on välja toodud investeerimise kolm positiivset külge:

  • Investeerimine aitab hoida raha väärtust. 10 000€ sinu pangakontol täna on suurema väärtusega kui tulevikus. Raha väärtus ajaga langeb, 2018. aasta seisuga on inflatsioon Eestis üle 3%-i. Seega, kui pangakontol on vaba raha nt 10 000€, siis selleks, et ka aasta pärast oleks sellel rahasummal sama väärtus, tuleks raha investeerida vähemalt inflatsiooniga võrdse intressimääraga. Nt inflatsioon on 3%, siis 10 000€ tulevikuväärtus ühe aasta pärast on 10 000€ + 3%. Kui aga teate, et saate aasta pärast 10 000€, siis selle summa nüüdisväärtus täna on 10 000€ – 3%. Seega, pangakontol seisev 10 000€ on täna väärtuslikum kui tulevikus.
  • Ettevõtte kasumi suurendamine, läbi intressitulu.
  • Ettevõtte vaba raha investeerimine võimaldab suurendada maksueelset kasumit. Riigile peab kasumi pealt makse maksma alles siis, kui raha võetakse ettevõttest välja. Antud fakt võimaldab investeerida suuremat rahasummat.

Ühel hetkel, olles juba mõnda aega investeerinud, võib tulla päevakorda küsimus, kuidas võtta ettevõttest kasumit välja nii, et maksukoormus oleks võimalikult väike. Finantsinvesteeringutest saadava kasumi väljavõtmisel tuleb arvestada, et seda maksustatakse tulumaksuga. Äriühingu puhul arvutatakse tulumaksu jaotatud netotulust, maksumääraks summa x 20/80.

Alljärgnevalt on välja toodud paar võimalust, kuidas vähendada tulu väljavõtmisel, tulumaksu kohustust:

  • Ettevõtlusega seotud kulude maksmine maksueelse rahaga ehk enne kasumi väljavõtmist. Ettevõtlusega seotud kulude pealt ei pea maksma tulumaksu. Näiteks ettevõte pakub IT teenust, siis enne kasumi väljavõtmist on mõistlik esmalt tasuda kõik IT teenusega seotud kulud (nt koolistused, arvuti, uus programm).
  • Kasumi väljamaksmine dividendidena, majandusaasta aruande alusel.

Samuti ei tohi unustada, et pärast igat ettevõttest tehtavat sisse- või väljamakset tuleb esitada maksu- ja tolliametile tuludeklaratsioon. Kui investeerimis tegevusest peaks tekkima ettevõttele kahjum (nt väärtpaberite väärtuse langus), siis seda deklareeritakse väljamaksena.

Ettevõttel, kes omab suurt portfelli, mis sisaldab erinevaid investeeringuid, on soovituslik leida endale raamatupidamisteenuse pakkuja, kes oleks piisavalt pädev investeeringutega seonduvate tehingute kajastamises raamatupidamises. Ettevõtte alt investeerimine nõuab igakuist kajastamist raamatupidamises, millega käivad kaasas teatud raamatupidamisreeglid. Näiteks tuleb lähtuda finantsinvesteeringute kajastamisel investeeringu tüübist. Tuleb vaadata investeeringu tähtaega, millisel eesmärgil on finantsinvesteering tehtud (nt kauplemise eesmärgil, mille puhul tekib kasu alles pärast edasimüüki) või tegemist on müügivalmis investeeringuga ja palju muud.

Kui ei soovi reaalset raha investeerida aga samas tekkis huvi investeerimismaailma vastu, siis mine külasta Investopedia lehekülge, registeeri kasutajaks ja saad $100 000 virtuaalset mänguraha, millega on võimalik teostada tõetruid finantstehinguid. Investopedia Stock Market Game jäljendab tegelikku toimumist aktsiaturul.

Postitatud

Kuidas professionaalne raamatupidaja aitab säästa ettevõtte raha?

Eestis tegutseval raamatupidamiskohustuslasel lasub kohustus korraldada ettevõtte raamatupidamist. Raamatupidamise eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest. Aina kasvav konkurents, nõuab ettevõtetelt järjest kiiremat informatsiooni kättesaamist ja töötlemist. Ettevõtte finantsandmete kiireks töötlemiseks ja kättesaamiseks kasutatakse peamiselt raamatupidamistarkvara, võimaldades pakkuda paberivaba raamatupidamist reaalajas.

Tähtsal kohal on ka raamatupidaja. Paljud ettevõtjad arvavad, et hallates finantsandmeid ise, säästetakse raha. Tegelikult, usaldades raamatupidamine oma ala professionaalile, säästetakse lisaks rahale ka aega, saades keskenduda klientidele, ettevõtte juhtimisele ja kasvule.

Kuidas raamatupidaja palkamine säästab ettevõtte raha? Raamatupidaja hoiab ettevõtte finantsandmed korras, võimaldades jälgida raha liikumist igal ajahetkel ning aidades:

  • välja selgitada kõige kasumlikum äriinvesteering;
  • näha turundusstrateegiad, mis annavad parima investeeringu tasuvuse;
  • leida suundumusi kasumi teenimiseks;
  • vähendada kulukaid vigu, mis on tavalised tekkima, kui raamatupidamist ei tee selle ala spetsialist;
  • leida valdkond, kus oleks võimalik vähendada kulusid;
  • näha kõige väärtuslikumaid kliente.

Ettevõtte finantsandmete korrashoidmine tähendab kursis olemist erinevate seadustega. Kas olete kursis, et Eestis kehtib käibemaksu puhul puhas ehk netoarvestus- realisatsioonil laekunud maksust lahutatakse sisseostudelt tasutud maks kogu ulatuses ning maksusummad võetakse kohe eraldi arvele või sellega, et käibemaksu objektiks on:

  • käive (ettevõttest läbi käinud raha hulk), mille tekkimise koht on Eesti;
  • kauba import (v.a. maksuvaba import);
  • teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (va maksuvaba käive);
  • maksuvaba käive, mida on vastavalt seaduses toodud võimalusele maksustatud (näiteks kinnisasjad);
  • ühendusesisene kauba soetamine (v.a. maksuvaba ühendusesisene soetus).

Ettevõte, kelle käive on alla 40 000 euro, ei pea olema käibemaksukohuslane (KMS). Ettevõtetel, kelle maksustatav käive kalendriaasta algusest ületab 40 000 eurot, on kohustus registeerida käibemaksukohustlaseks, 3 tööpäeva jooksul. Käibemaksu üldmäär Eestis on 20%. Esineb ka käibemaksu määra 9% (nt majutusteenused, raamatute müük), 0% (enamasti eksporditava kauba puhul või teenuste, mis osutatakse väljapool Eestit) ja käibemaksuvabad teenused (postiteenus, tervisehoiu-, kindlustus- ja sotsiaalteenused).

Millal ja millistelt teenustelt/toodetelt aga maksta tulumaksu ja millistelt mitte? Esineb mitmeid erinevaid kulusid, mille pealt ei pea maksma tulumaksu (TuMS) (nt raamatupidamisteenus, juristi teenus, sülearvuti ja palju muud). Samuti on oluline teada, et Eestis maksavad äriühingud tulumaksu kasumilt, mitte selle teenimisel ehk alles siis kui kasumit jaotatakse dividendidena või mõnes muus vormis. Kui aga kasumit ei jaotata vaid näiteks investeeritakse edasi, siis maksukohustust ei teki. Lisaks kasumi jaotamisel maksustatakse ka kaudne kasumi jaotamine (nt kingitused, annetused ning kulud, mis ei ole seotud ettevõtlusega). Tulumaksumäär Eestis on 20%.

Need on vähesed näited sellest, millega tuleb ettevõtte raamatupidamist tehes kursis olla. Professionaalne raamatupidaja on ettevõtja usaldusväärne ärinõustaja, andes ajakohast informatsiooni uutest maksu eeskirjadest ja aidades välja selgitada ettevõtte maksukohustus. Lisaks võib raamatupidaja pakkuda ekspertarvamust, kuidas maksimeerida kasumit ja minimeerida kulusid. Kulude kokkuhoidu korras raamatupidamise ja õigeaegselt esitatud maksude pealt ei tohiks alahinnata. Ettevõttetele, kes ei maksa oma makse õigeaegselt määratakse maksu- ja tolliameti poolt sunniraha. Maksude mitteesitamine võib endaga kaasa tuua sundtäitmise.

Teha raamatupidamist ise või osta teenust sisse?

Paljud ettevõtjad seisavad silmitsi otsusega, kas palgata raamatupidaja või korraldada ettevõtte raamatupidamist ise. Tihti üheks otsustamise teguriks on raamatupidaja maksumus. Pikemas perspektiivis aga raamatupidaja poolt pakutava teenuse maksumus ei oma suurt tähtsust, kuna ettevõtte raamatupidamise usaldamine oma ala professionaalile, tagab kindlustunde, et enne aastaaruande esitamise tähtaega ei pea palkama inimest, kes hakkaks otsima ja parandama aasta jooksul tehtud raamatupidamise vigu. Raamatupidamise korrashoid on iga ettevõtja kohustus ja ettevõtte raamatupidamise korrashoid algusest peale on tihti odavam, kui aasta jooksul tehtud vigade otsimine ja parandamine. Seega lisaks südamerahule toob raamatupidaja kaasa ka suurema tulu, kui raamatupidamist oleks teinud inimene, kelle igapäevatööke ei ole ettevõtete raamatupidamise korrashoid ja erinevate raamatupidamisega seotud seaduste ning eeskirjade tundmine. Suur plus on ka asjaolu, et aega, mis ei kulu enam ettevõtte raamatupidamisele, saab investeerida tootele/teenusele, mis on oluline ettevõtte ärimudelile.

Ettevõte Five Raamatupidamine pakub paberivaba finantsteenust reaalajas, keskendudes alati kliendi vajadustele. Five Raamatupidamise näol on tegemist ettevõttega, kes omab pea 20 aasta pikkus kogemust finantsvallas ja suurte teadmiste ning kogemuste pagasiga meeskonda.