Postitatud

Soome tuluregister

Seekordne blogipostitus on suunatud eelkõige neile, kellel on töötajaid Soomes. Arvatavasti olete juba teadlikud, et uuest aastast (1.1.2019) võeti Soomes kasutusele tuluregister (www.tulorekisteri.fi). Tegu on riikliku andmebaasiga, mida haldab maksuamet ja kuhu tööandjad teatavad nende poolt töötajatele töö eest makstud töö- ja teenustasud, mitterahalised hüvitised (erisoodustused) ja muud töösoorituse põhjal makstud väljamaksed. Teatada tuleb ka maksuvabad ja maksustatavad kuluhüvitised ehk makstud päevarahad, toidurahad ja sõiduhüvitised. NB! Tuluregistrile teatatavatel andmetel ei ole kehtestatud eurodes väljendatud alampiiri, seega teatada tuleb kõik andmed.

Kokkuvõtlikult, deklareeritavad andmed on töötasu, erisoodustused, preemiad, tsiviilõiguslike lepingute tasud, muud teenitud tulud, maksuvabade ja maksustavate kulude hüvitised.

Andmete deklareerimine tuluregistrisse

Väljamaksete teade tuleb edastada viie kalendripäeva jooksul alates maksepäevast, iga isiku ja iga maksepäeva kohta eraldi. Maksepäevaks loetakse palgapäeva ehk päeva, millal väljamakse oli saaja jaoks kasutatav. Ka ajutise tööandjana tegutsev ettevõte peab esitama andmed sama põhimõtte alusel.

Tööandja eriteade esitatakse kord kuus, maksmisele järgneva kalendrikuu 5. päeval. Eriteatega teatatakse makstud tööandja haiguskindlustusmaksu kogusumma ja sellest tehtud võimalikud mahaarvamised. Soome Maksuameti tööandjaregistrisse kuuluv tööandja peab lisaks esitama andmed “Palgamakseid ei ole” juhul, kui kõnealuses kuus ei ole väljamakseid. Ajutine tööandja peab tuluregistrile esitama tööandja eriteate ainult nende kuude kohta, mil väljamakseid on tehtud.

Tuluregistri plussid

Kui eelnevalt, 2018. aasta lõpuni, esitati makstud tasude deklaratsioonid eraldi Soome Maksuametile, töökohajärgsele penioniasutustele, Töötuskindlustusfondidele, siis nüüd jõuavad tuluregistristri kaudu inimeste palgaandmed reaalajas kõikidesse eelmainitud asutustesse ehk tööandjad peavad töötajate andmed kandma vaid tuluregistrisse, kuhugi mujale enam midagi edastama ei pea. Lisaks võib plussideks pidada alljärgnevat:

  • Annab Soome palgasaajatele ülevaate nende sissetuleku(te) kohta.
  • Töötajad näevad, milliseid ametkonnad on nende andmeid vaadanud.
  • Eri toetuste taotlemiseks ei ole vaja esitada palgatõendit, kuna andmed on juba tuluregistris.
  • Ametkonnad saavad tuluregistrist kätte vajaliku info töötajate palga ja muude tulude andmetest. Näiteks andmed töötajate haiguspuhkuse või emapuhkuse kohta.
  • Edaspidi on võimalik tuluregistrist kontrollida inimese andmeid palkade ja pensionite kohta ning taotleda töötutoetust.

Tuluregistri miinused

Juhul kui töötajale makstakse palka mitu korda kuus, siis sellisel juhul tuleb iga väljamakse deklareerida tuluregistris. See tähendab raamatupidajate töömahu suurenemist ehk raamatupidamiskulude kasvu, seoses palgaarvestusega. Seega võib antud aspekti lugeda põhiliseks miinuseks. 

Andmete saatmine tuluregistrisse

Andmed tuleb tuluregistile saata elektooniliselt. Andmete esitamine pabervormil on lubatud ainult erilisel põhjusel (olukord, kus ei saa mõistlikult eeldada andmete deklareerimist elektrooniliselt. Näiteks ajutisel tööandjal või välismaalasel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt deklareerida.) Soovituslik on esitada vajalikud andmed tuluregistrisse otse palgasüsteemi kaudu, kui palgaprogrammi on sisse ehitatud tehniline tuluregistri liides. Andmeid saab edastada ka tuluregistri asjaajamisteenuse kaudu, kuhu on võimalik sisse logida internetipanga kaudu või muude elektroonilise identifitseerimise vahenditega.

Oluline teada

Enne 1.1.2019 makstud väljamaksete deklareerimine ja andmete korrigeerimised tehakse igale ametiasutusele eraldi. 2019. aastal peavad väljamaksete tegijad esitama deklaratsioone nii tuluregistrile kui ka eraldi ametiasutustele 2018. aasta ja sellele eelnevate aastate osas.

Mida toob tuluregistrile 2020. aasta?  2020. aasta laieneb infosaajate hulk veelgi. Juurde tulevad töötukassa, kahjukindlustusseltsid ja omavalitsused. Samuti alates 2020. aastast kantakse registrisse pensionid ja muud toetused.

Postitatud

Kõik mida pead teadma haigushüvitisest

Tihti kuulen haigestunud inimesi rääkimas: “Enesetunne on kehv, ma ei tohi haigeks jääda, kaotan palgas!” Samuti olen näinud, et osadel inimestel tekitab segadust, milliseks kujuneb nende kuupalk, kui nad on olnud haiguslehel. Loe edasi ja teeme haigushüvitist puudutavad aspektid koos selgemaks!

Esmalt räägime üle, mis on haigushüvitis! Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haigushüvitis saab järgmistel juhtumitel:

  • haigestumine
  • tööõnnestus
  • liiklusvigastus
  • olmevigastus

Haigushüvitis ja selle tasumine

Antud blogipostituses vaatame lähemalt haigushüvitise tasumist, kõige levinumad juhtumi, haigestumine, korral.

Kellele makstakse haigushüvitist? Kui töötav inimene peab tervise tõttu töölt eemal olema, siis sellisel juhul ta peab pöörduma arsti poole, kes väljastab talle selle tõendamiseks elektroonilise haiguslehe. Ainult haiguslehe alusel makstakse haigestunule tööandja ja haigekassa poolt haigushüvitist.

Millal ja mille alusel maksab haigushüvitist tööandja ja haigekassa? Haiguslehel olija hakkab haigushüvitist saama alates haiguslehel olemise 4. päevast. Jah, esimese kolme päeva eest ei saa mitte mingisugust tasu. Muidugi iga tööandja võib ka esimese kolme päeva eest tasu maksta, kuid see ei ole kohustuslik. Seega, kui tööandja ei soovi maksta esimese kolme päeva eest, siis haiguslehel olles kaotad automaatselt kolme päeva palgas. Ilmselt see on ka põhjus, miks osad ei torma haigestumise korral haiguslehte vormistama. Pigem käiakse väiksemate haigestumiste korral tööl edasi ja loodetakse kiirele paranemisele… Nüüd vaatame aga edasi. Eelnevalt sai mainitud, et haigushüvitist maksavad tööandja ja haigekassa. Tööandja maksab haigushüvitist alates 4. päevast. Ühtlasi on see ka esimene päev, millest alates hakkab haiguslehel olija saama haigushüvitist. Tööandja maksab haigestunusle 4.-8. päeva eest haigushüvitist 70% viimase 6 kuu keskmisest töötasust. Haigekassa hakkab haigushüvitist maksma 9. päevast, kuid haigekassa maksmise aluseks on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmine tulust.

Kui kaua on õigus olla haiguslehel? Haiguslehe perioodi määrab arst. Maksimaalselt on töövõimetushüvitist kindlustatul õigus saada järjest 182 (tuberkuloosi korral 240) kalendripäeva eest. Kui peaks juhtuma, et selle aja jooksul ei parane, siis haiguslehe võib arst väljastada ka pikemaks perioodiks, kuid arvestada tuleb sellega, et ületatud päevade eest hüvitist enam ei maksta.

Mida teha, kui olen terve ja võin uuesti tööle asuda? Kui haigus on möödas ja olete võimeline jälle tööpostile minema, siis esmalt tuleks võtta ühendust arstiga, kes töövabastus perioodi lõppedes vormistab elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Samuti peab tööandjat teavitama töövõimetuslehe lõpetamisest.  Tööandja edastab töövõimetuslehe andmed riigiportaali kaudu ja töövõimetushüvitis laekub haiguslehel olnud töötaja arveslduskontole paari tööpäeva jooksul pärast tööandja andmete edastamist.

Kust tuleb riigipoolt makstava haigushüvitise raha?

Tööandja on kohustatud maksma töötaja brutopalgast 33% sotsiaalmaksu, millest 13% läheb ravikindlustusse. Millist hüve saadakse oma palgast makstud 13% eest? Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tagab haigekassa töötaja haigestumisel raviteenuste eest maksmise, kompenseerib vajadusel retseptiravimid ette nähtud ulatuses, maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha jne.

Haigushüvitise arvutamine töölepingu alusel töötavale kindlustatule

NÄIDE! Mari töötab töölepingu alusel. Töövabastuse põhjus on haigestumine, töövabastuse aeg on 10.11–25.11.

  • 10.11-12.11, hüvitist ei maksta.
  • 13.11–17.11, hüvitist maksab tööandja. Hüvitise suuruseks on Mari viimase kuue kuu töötasu alusel arvutatud päevatulu. Mari päevatulu on 40 eurot. 1 päeva haigushüvitis on 40 eurost 70% ning korrutatud 5 päevaga ehk 40 x 70% x 5 = 140 eurot. Mari saab 5 päeva eest haigushüvitist kätte 140 – 20% (TM) = 112 eurot.
  • Alates 18.11 ehk haiguslehe üheksandast päevast hakkab haigushüvitist maksma haigekassa. 18.11-25.11 perioodi eest. Hüvitist arvutatakse Marile haigestumisele eelnenud kalendriaastal tema eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa põhjal. Maksu- ja tolliameti leheküljelt saab teada, kui palju on Marile arvestatud sotsiaalmaksu eelneval kalendriaastal. Hetkel oletame, et selleks summaks oli 3100 eurot. Seega oli Mari eelneva aasta tulu 3100,00 : 0,33 = 9393,93 eurot. Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365-ga: 9393,93 : 365 = 25,73 eurot.
    Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga: 8 x 25,73 x 0,7 = 144,08 eurot.
    Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks: 0,20 x 144,08 = 28,81 eurot.
    Seega maksab haigekassa Marile haigushüvitist 117,66 eurot: 144,08 – 28,81 = 115,27 eurot.

NB! Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Mõned erijuhtumid...

  • Raseda haigestumise või vigastuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda 2. päevast määraga 70%.
  • Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, arvutatakse hüvitis alampalgalt.