Majandusaasta aruande peab esitama iga äriühing. Mis see aga täpsemalt on, mida sisaldab ja kunas on esitamise tähtaeg? Kohe seletame põhjalikumalt.
Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja ettevõtte liigitusest lähtuvalt tegevusaruandest.
Aruande koostamisel lähtutakse sellest, et ettevõtja tegutseb jätkuvalt ning tal ei ole lõpetamise kavatsust.
Millal aruanne esitada tuleb?
Aruanne tuleb äriregistrile esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Tavaliselt kestab majandusaasta 12 kuud ning enamiku Eesti ettevõtetest on määranud selle kokku kalendriaastaga. Valdav osa firmasid peab seega aruande esitama 30. juuniks. Kui aga majandusaasta kestab näiteks 1. maist 30. aprillini, tuleb aruanne esitada oktoobri lõpuks.
Aruande koostamine ei ole aga ainult mõne tunni töö – seega tasub seetõttu alustada võimalikult varakult.
Muide, majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui aktiivset tegevust ei ole toimunud.
Missuguse aruande ma esitama pean, kui põhjalikult ja mida see sisaldab?
Raamatupidamise seadus liigitab ettevõtjad nende suuruse alusel nelja gruppi – mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja. Igale grupile on määratud aruande miinimumnõuded.
Mikroettevõtja on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval nendele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
Mikroettevõte peab esitama lühendatud bilansi, kasumiaruande ning olenevalt ettevõtja tegevusest kuni kolm lisa. Mikroettevõtja aastaaruanne on enamasti väga lühike ning annab edasi vaid minimaalse info.
Väikeettevõtja on äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Väikeettevõte peab esitama lühendatud majandusaasta aruande, mis on koostatud lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning koosneb kahest põhiaruandest: detailne bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 9 lisa. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande!
Keskmise suurusega ettevõtja on äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval ka vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Suurettevõtja on äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja on kohustatud esitama täisaruande, meeles pidades ettevõtja poolt rakendatava finantsaruandlusestandardi nõudeid. Nende aruanne koosneb tegevusaruandest ning raamatupidamise aruandest, mis omakorda koosneb põhiaruannetest – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne – ning lisadest.
Täismahus aastaaruanne on kohustuslik ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
Majandusaasta aruanne ja Äriregister:
Majandusaasta aruande esitamine on kohustuslik, ent tegu on siiski avaliku dokumendiga, mida näeb Äriregistrist igaüks. Selle vastu võivad huvi tunda koostööpartnerid, kliendid, pangad, konkurendid, potentsiaalsed investorid, ajakirjandus ning lisaks ka riigiasutused. See on Sinu ettevõtte võimalus silma paista ning anda tulevastele partneritele hea ja piisav ülevaade firma tegevusest. Kui esitate aruande õigeaegselt ning see on sisukas, annab see võimalikule äripartnerile hea signaali, et olete usaldusväärne ettevõtja.
Enne alustamist:
Majandusaasta aruande koostamise aluseks on tehingud, mis on toimunud majandusaasta vältel ning mis on raamatupidamises kirja pandud ehk kirjendatud. Siinkohal on oluline läbi mõelda, kas kõik tehingud on raamatupidamises kajastatud, kas kõik alusdokumendid ja tšekid on raamatupidamisse sisse kantud.
Lisaks tuleks üle vaadata kõik bilansi- ja kasumiaruande kontod ning veenduda nende õiguses.
Kuhu esitama peab?
Majandusaasta aruannet saab elektrooniliselt esitada Äriregistri ettevõtjaportaalis.
Veel infot:
Kui ettevõte soovib koostada inglise keelse aruande, tuleb aruande koostamisel üldandmetes teha vastav valik. Seejärel on võimalik e-äriregistris paralleelselt täita nii eesti- kui ingliskeelseid vorme ning genereerida ka ingliskeelne aruanne. Süsteemis allkirjastatakse ja registrile esitatakse aga ainult eestikeelne aruanne.
FIVE Raamatupidajad on alati Sinu jaoks olemas, kui soovid lisanõu majandusaasta aruande koostamisel.