Raamatupidamise seadus liigitab ettevõtjad nende suuruse alusel nelja gruppi – mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja. Igale grupile on määratud aruande miinimumnõuded.
Mikroettevõtja on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval nendele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
Mikroettevõte peab esitama lühendatud bilansi, kasumiaruande ning olenevalt ettevõtja tegevusest kuni kolm lisa. Mikroettevõtja aastaaruanne on enamasti väga lühike ning annab edasi vaid minimaalse info.
Väikeettevõtja on äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Väikeettevõte peab esitama lühendatud majandusaasta aruande, mis on koostatud lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning koosneb kahest põhiaruandest: detailne bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 9 lisa. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande!
Keskmise suurusega ettevõtja on äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval ka vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Suurettevõtja on äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja on kohustatud esitama täisaruande, meeles pidades ettevõtja poolt rakendatava finantsaruandlusestandardi nõudeid. Nende aruanne koosneb tegevusaruandest ning raamatupidamise aruandest, mis omakorda koosneb põhiaruannetest – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne – ning lisadest.