Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks jätkusuutliku ühiskonna loomise ning sellele tuginedes võeti 14. detsembril 2022 vastu kestlikkusaruandluse direktiiv. Direktiivist lähtuvalt sätestab raamatupidamise seadus ettevõtetele kohustuse kestlikkusteabe avalikustamiseks majandusaasta aruandes. Ettevõtete vastutustundlik tegutsemine kajastub kestlikkusaruandes, kust selgub ettevõtte mõju keskkonnale, ühiskonnale ja juhtimisele. 

2024. aasta kohta tuleb esmakordselt kestlikkusaruannet koostada ja avalikustada suurtel avaliku huvi ettevõtetel, kelle aasta keskmine töötajate arv bilansipäeval on üle 500 inimese. Järgnevatel aastatel laieneb kohustus ka muud tüüpi ettevõtetele, suurtele kontsernidele ja reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutele (v.a. börsil noteeritud mikroettevõtetele).

Kasvav huvi keskkonna, sotsiaalse vastutuse ja juhtimise teemade vastu on suunanud tähelepanu sellele, kuidas ettevõtted oma tegevuse mõju mõõdavad ja kommunikeerivad. Eriti oluline on see Eesti ettevõtetele, kellel on soov püsida konkurentsivõimelisena nii koduturul kui ka rahvusvaheliselt, sest investorite huvi on suurenenud just kestlikumate ettevõtete rahastamisele.

Mis on kestlikkusaruandlus?

Kestlikkusaruandlus on ettevõtte poolt koostatud dokument, mis kajastab firma tegevuse mõju keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele. See on aruandlusvorm, mille eesmärk on anda sidusrühmadele (klientidele, investoritele, töötajatele ja kogukonnale) läbipaistev ülevaade ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkusest ja sellest, kuidas ettevõte aitab kaasa ühiskonna arengule.

Kestlikkusaruande koostamise sammud

Kestlikkusaruande koostamine võib tunduda keeruline, kuid seda on võimalik süsteemselt lähenedes lihtsustada. Mõned põhilised sammud, mida kasutada kasvõi enda väiksema ettevõtte siseselt kestlikkusaruande koostamisel:

Mõju hindamine: esmalt tuleb kaardistada ettevõtte tegevuse mõju erinevatele valdkondadele – keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele. Näiteks, kui suur on ettevõtte süsiniku jalajälg või kuidas on ettevõttes lahendatud prügi sorteerimine, kuidas on tagatud töötajate heaolu, millist kuvandit aitab ettevõte ühiskonnas edasi kanda või millised on ettevõtte panused kohaliku kogukonna arengusse.

Andmete kogumine ja analüüs: koguge vajalikud andmed, mis võimaldavad ausalt hinnata ja mõõta ettevõtte mõju. Kas ettevõttes tekib aasta jooksul eeldatavasti X kogus prügi või tekib päriselt X+100 kilo prügi? Andmete kvaliteet on kriitiline, sest see on aluseks aruande usaldusväärsusele. Oluline on olla analüüsimisel aus, isegi kui kõik eesmärgid pole veel saavutatud. See näitab ettevõtte pühendumust pidevale arengule.

Oluliste teemade määratlemine: keskenduge teemadele, mis on ettevõtte jaoks kõige olulisemad ja kus on suurim mõju. Kui 75% ettevõtte töötajatest on enamasti kodukontoris, siis tuleks suurem fookus võtta näiteks just sellele, milliseid positiivseid ja negatiivseid muutusi kaugtöö tegemise võimalus töötajatele pakkunud on. See aitab aruannet fokusseerida ja teha seda lugejatele asjakohasemaks.

Aruande koostamine: aruanne peaks olema selge ja struktureeritud, esitades teavet läbipaistvalt ja objektiivselt. Soovitatav on järgida rahvusvahelisi juhiseid ja standardeid, et tagada aruande võrreldavus ja usaldusväärsus. Kestlikkusaruande koostamine võtab aega ja nõuab põhjalikku analüüsi. Alustage varakult ja tehke regulaarselt vahekokkuvõtteid.

Aruande avalikustamine ja sidusrühmade kaasamine: kestlikkusaruande avalikustamine on oluline samm, mis näitab ettevõtte pühendumust läbipaistvusele ja vastutustundlikkusele. Kui aruanne on avaldatud, tuleks seda sobival viisil tutvustada ka ettevõtte sidusrühmadele, et koguda tagasisidet.

Millega arvestada kestlikkusaruande koostamisel?

Kestlikkusaruande koostamine nõuab põhjalikku lähenemist ja mõningate põhiprintsiipidega arvestamist: 

Läbipaistvus ja ausus: aruanne peab olema läbipaistev ja realistlik. Oluline on mitte varjata võimalikke probleeme või väljakutseid, vaid käsitleda neid konstruktiivselt. Läbipaistvus suurendab ettevõtte usaldusväärsust.

Sidusrühmade ootuste arvestamine: erinevad sidusrühmad, sealhulgas kliendid, investorid ja töötajad, ootavad ettevõttelt erinevaid aspekte. Seetõttu on oluline nende ootusi arvesse võtta ja võimalusel aruandes kajastada.

Pidev parendamine: kestlikkusaruandlus ei ole ühekordne tegevus, vaid pidev protsess. Aruanne peaks kajastama ettevõtte arengut ja püstitama uusi eesmärke, mis aitavad pidevalt parandada ettevõtte mõju.

Kestlikkusaruandlus on ettevõtte jaoks oluline tööriist, mis aitab mitte ainult vastata õiguslikele nõuetele, vaid ka suurendada konkurentsivõimet ja usaldusväärsust. Ettevõtted, kes panustavad kestlikkusse, saavutavad suurema tõenäousega pikaajalise edu. Nagu iga teine aruandlus, nõuab ka kestlikkusaruandlus strateegilist lähenemist, hoolikat planeerimist ja läbimõeldud teostust.