Postitatud

LHV ettevõtluskonto… hüvasti raamatupidamine…

Müüdud kauba, või teenuse osutamise pealt tuleb nii eraisikul, kui ka juriidilisel isikul täita maksukohustust. Alates 2019. aastast võimaldab LHV panga ettevõtluskonto eraisikutest ettevõtjatel täita maksukohustust, ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Järgnevas blogipostituses on võimalik täpsemalt lugeda LHV ettevõtluskontost ja antud konto maksustamisest.

LHV ettevõtluskonto

LHV ettevõtluskonto on mõeldud eraisikust ehk füüsilisest isikust ettevõtjale. Ettevõtluskontole kantakse ainult teenuse osutamisest ja/või kauba müügist saadud summad. Kõikide summade pealt, mis laekuvad ettevõtluskontole, tasutakse ettevõtlustulu maksu. Ettevõtluskonto omanik ei pea muretsema raamatupidamise arunnete, igakuisete maksudeklaratsioonide ega maksude tasumise pärast- kõik toimub automaatselt. Ettevõtlustulu maksu arvutatakse ettevõtluskonto laekumiste alusel.

Maksukohustuse suuruse arvutamine

Eelnevalt oli juttu, et maksukohustuse suurus sõltub kuu vältel ettevõtluskontole laekunud summast ning maksustamisperiood on kalendrikuu.

Järgnevalt vaatame, kuidas arvutatakse maksukohustuse suurus:

  1. Krediidiasutus esitab Maksu- ja Tolliametile andmed,  maksumaksja ja tema ettevõtluskontole laekunud summa kohta.
  2. Maksu- ja Tolliamet arvutab ettevõtlustulu maksu summa ja edastab selle krediidiasutusele. 
  3. Krediidiasutus broneerib Maksu- ja Tolliametilt saadud informatsiooni alusel maksumaksja ettevõtluskontol maksukohustuse suurusele vastava summa. 
  4. Krediidiasutus kannab maksustamisperioodil broneeritud ettevõtlustulu maksu, Maksu- ja Tolliameti kontole maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. 
Kui eraisik sõlmib lepingu, ettevõtluskonto avamiseks, annab ta nõusoleku ja korralduse, et LHV Pank broneerib kontole laekunud summadelt ettevõtlustulu maksu ning kannab antud maksu üle Maksu- ja Tolliametile.

Kui suur on ettevõtluskontolt kinnipeetud maks​

Arvestada tuleb asjaoluga, et kui aastane käive on kuni 25 000€, siis ettevõtluskontole laekunud summadelt kinnipeetav maks on 20%, sisaldades nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.

Kuna Eestis kehtib tulumaksu kinnipidamise määr on 20% ja sotsiaalmaksu määr 33%, siis ettevõtluskontole laekunud summadelt kinnipeetav maks, jaguneb järgnevalt: 

  • Tulumaksumäär 20/53
  • Sotsiaalmaksu määr 33/53

Kui inimene on sõlminud lepingu kogumispensioniga, siis jaguneb kinnipeetav maks järgnevalt:

  • Tulumaksu osakaal 20/55
  • Sotsiaalmaksu osalaal 33/55
  • Kogumispensioni osakaal 2/55

NB! Kui aastane käive ületab 25 000€ ja on kuni 40 000€ siis ületava osale kehtib maksumäär 40%. Üle 40 000€ aastakäibe puhul ettevõtluskontot kasutada ei saa.

Ettevõtluskonto, kellele ja kellele mitte?

Enne ettevõtluskonto avamist on tähtis teada, et ettevõtluskontole laekunud summadelt ei saa maha arvata teenuse osutamise ja/või kauba müügiga seotud kulusid. Ettevõtlustulu maksuga läheb maksustamisele kogu summa, mis on ettevõtluskontole laekunud. 

Seega, ettevõtluskonto on sobilik pigem neile, kelle peamiseks kuluartikliks on enda aeg. Juhul kui kasutada kontot kauba vahendamiseks, siis suure tõenäosusega on kauba omahind üsna suureks kuluks. Kauba müügist laekunud summalt, kauba omahinda enne maksustamist maha arvata ei saa. Maksustamisele läheb kogu kontole laekunud summa. 

Samuti ei ole mõistlik kasutada ettevõtluskontot igapäevaste tehingute tegemiseks, et vältida ekslike kannete tegemist Maksu- ja Tolliametile.

Tehingu teostamist kinnitav dokument

Eelnevalt sai mainitud, et ettevõtluskonto omanik ei ole raamatupidamiskohustuslane. Seega ei väljasta ta ka arveid, kauba ja/või teenuse ostjale. Kuid ostjaks võib olla nii teine eraisik kui ka juriidiline isik. 

Teenuse osutamisel või kauba müügil juriidilisele isikule on sobiv kuludokument:

  • kirjaliku lepingu, kus on kirjas vajalikud andmed;
  • pangakonto väljavõte (maksekorraldus);
  • makseterminali kviitung;
  • kassa väljaminekuorder, mis sisaldab kauba või teenuse nimetust, kogust, hinda ja summat.

Juriidilisel isikul tekib tulumaksu tasumise kohustus (määr 20/80), mis võrdsustab maksukoormuse tavapärase töösuhte maksukoormusega. Võimaldades vältida tavapärase töösuhte suunamist soodsamale ettevõtluskontole.

Teise eraisikuga võib sõlmida ka lihtsalt suulise kokkuleppe.

Kui ettevõtluskonto omanik saab teenuse osutamisel või kauba müügil sularaha, siis kannab ta selle oma ettevõtluskontole, et täita maksukohustust.

NB! Ettevõtluskonto omanik peab juriidilist isikut teavitama, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu. Sellisel juhul on juriidilisel isikul kohustus deklareerida tasutud summad vormi TSD lisas 6 koodi 6080, kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. Kui ettevõtluskonto omanik ei teavita, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu, siis on juriidilisel isikul kohustus füüsiliselt isikule teenuse osutamise eest tehtud väljamakse maksustada tavapäraselt kõigi tööjõumaksudega.

Õigus ravikindlustusele

Ravikindlustuse õigus on neil ettevõtluskonto kasutajatel, kelle kuu käive ületab 1375€. Kui kalendrikuus laekub inimese eest eelmise kuu sotsiaalmaks, miinimumkohustuse ulatuses. 2019. aastal on selleks 165€ (500 x 33€).

Kindlustuskohustus tekib peale sotsiaalmaksu laekumist (10. kuupäeval) järgmisel päeval ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise kuu 10. kuupäevaks ei ole sotsiaalmaksu miinimumkohustus täidetud. 

Andmed inimese kohta, kelle eest on laekunud sotsiaalmaksu, miinimumkohustuse ulatuses, esitab Maksu- ja Tolliamet haigekassale.

Tasub teada

  • Ettevõtluskontoga ei ole võimalik taotleda ettevõttele suunatud ettevõtluse alustamise toetusi.
  • Ettevõtluskonto omanik ei tohi olla käibemaksukohustuslane ega tegeleda füüsilisest isikust ettevõtjana samal või sarnasel tegevusalal.
  • Ettevõtluskontolt ei ole lubatud väärtpaberi tehingud.
  • Laekunud ettevõtluskonto tulult ei ole füüsilisel isikul õigus tuludeklaratsioonis teha mahaarvamisi.
  • Ettevõtluskonto omanik näeb ettevõtluskonto kõiki laekumisi ja maksuarvestust e-maksuameti/e-tolli kaudu.
  • Selleks, et avada LHV pangas ettevõtluskonto, peab olema LHV klient.
Postitatud

Teeme äri, kauba import kolmandatest riikidest

Kas ka sinu eesmärk on saada rikkaks või vähemalt rikkamaks?  Samas tunnistad endale, et tõenäoliselt mingit uut arvutiprogrammi või Startup´i sa nii lihtsalt välja ei mõtle, mul on sulle lahendus! Vaata natuke enda ümber ringi! Eestis on tohutult palju igasuguseid e-poode, kaubanduskeskuseid jne. Ükski ettevõte ei tegutse lihtsalt ajaviiteks, kõigil on ühine eesmärk, teenida kasumit. Kuskilt on müüdav kaup pärit ja letihind on kindlasti kõrgem kui kauba omahind.

Kindel on aga see, et kauba importimisel kolmandatest riikidest on aastatega muutunud seadused ja nõuded rangemaks. Vaatame üheskoos, milliseid makse ja tasusid riik, kauba importimisel, kolmandatest kolmandatest riikidest, meilt nõuab. Iga ettevõtte eesmärk on teenida kasumit, seega tuleb teada ka kulusid, mis kaasnevad kauba soetamisel.

Kauba import

Oletame, et ettevõtluse jaoks vajaminevat kaupa impordime sisse kolmandast riigist (nt Hiina). Kuna Hiina ei kuulu Euroopa Liitu, on tegu kolmanda riigiga. Impordiga on tegu, kuna mina kui resident (Eestis) ostan kaupa mitteresidentilt (Hiinast) ehk toon teise riigi kauba Eesti turule.

Esmalt tuleb teada, et kauba importimisega kaasnevad järgmised maksud: tollimaks, käibemaks ja aktsiis ning impordimaksude suurus sõltub kaubakoodist ja kauba päritoluriigist.

Kui nt Hiinast teele pandud kaup on jõudnud Eestisse ja saadetakse tolliprotseduurile Eesti Vabariigi territooriumil, siis sel hetkel tekib kauba import Eestis. Kuna import on tekkinud, siis kauba pealt tuleb tasuda tollimaks. Tegu on riikliku maksuga, mida makstakse kauba  importimisel kolmandatest riikidest, peale kauba saabumist üle Euroopa Liidu tollipiiri.

Eesti tolliterritooriumile imporditud kaup maksustatakse tollimaksu, tollitariifi alusel. Maksu eest tasub maksumaksja ehk kauba importja. Tollimaksu liike on erinevaid, kuid kõige enam kasutatakse maksu suuruse arvutamisel väärtuselist ehk ad valorem tollimaksu.

Nagu eelnevalt sai mainitud, siis tollimaksu arvutamiseks on vaja teada tollitariifi ehk tollikoodi. Näiteks kohvi puhul on tollikoodid järgmised:

0901110000

– – Röstimata kohv, kofeiiniga

0901120000

– – Röstimata kohv, kofeiinivaba

0901210000

– – Röstitud kohv, kofeiiniga

0901220000

– – Röstitud kohv, kofeiinivaba

Lisaks on vaja teada tolliväärtust ehk tellitud kauba rahalist väärtust. Samuti netomassi (kg) ja riiki, kust tellitud kaup tuleb. Kui kõik eelnimetatud info on teada, siis selle põhjal on võimalik arvutada, Maksu- ja Tolliameti leheküljel, kauba importimisega kaasnev tollimaks.

Tasub teada, et imporditava kauba maksustatava väärtuse moodustavad ühenduse kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud. Imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka ei arvata käibemaksu. Samuti, osade imporditavatel kaupadel puudub tollimaks. Maksu- ja Tolliameti kalkulaator on abiks kontrollimaks, kas kaubal, mida sina soovid importida lisandub tollimaks, või mitte.

Kauba transport

Imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka arvestatakse ka transpordikulud. Tavaliselt sõlmitakse kauba transportimisel tehingu osapoolte vahel ostu-müügileping. Antud lepinguga on välja toodud müüja ja ostja vahelised kokkulepped transpordikulude osas.

Tavaliselt maksustatakse kauba importimisel veoteenust 0% maksumääraga. Antud maksumäära rakendamise põhjuseks on asjaolu, et käibemaksuga ei tohiks maksustada kaupa, mille tarbimine toimub väljaspool Euroopa Liitu, kaasa arvatud selle kauba välja viimisega seotud transpordikulusid. Impordi puhul on 0% maksumäära kohaldamise eelduseks asjaolu, et veoteenuse kulu on juba arvestatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.

Käibemaks kauba importimisel

Lisaks tollimaksule tuleb arvestada ka käibemaksuga, mis lisatakse Eestisse imporditud kauba maksustatavale väärtusele. Käibemaksumäär on sama, mis nimetatud kauba riigisisesel müügil, enamasti 20% või 9%.

Käibemaksukohuslasel on võimalik esitada kauba importimisel käibemaksu deklareerimise luba.

Antud loa saab taotleda ettevõte, kes on täitud järgnevad kolm punkti:

  • registreeritud maksukohustuslane järjestikku vähemalt eelnevad 12 kuud,
  • eelneva 12 kuu jooksul ei ole olnud tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone,
  • eelneva 12 kuu jooksul ei ole olnud ajatamata maksuvõlga.

Käibemaksu deklareerimise luba on võimalik taodelda elektrooniliselt, esitades maksuhaldurile taotlus e-maksuameti/e-tolli infosüsteemi LUBA kaudu (luba antakse tähtajatult). Maksuhaldur eeltäidab tollideklaratsioonil arvestatud käivemaksu käibedeklaratsiooni lahtris. Antud luba vabastab käibemaksu kohesest tasumisest importimisel, tollideklaratsiooni alusel. Käibemaks tasutatakse sama kalendrikuu deklaratsioonis, arvestades eelnevalt ka kauba sisendkäibemaks maha. Ehk teisiti öeldes tehakse nn. plus-miinus arvestus. Tasumisele kuuluv käibemaksusumma tasutakse käibemaksudeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Käibedeklaratsioon esitatakse Maksuametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

NB! Kauba puhul, mis on imporditud ühendusevälisest riigist, arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälisel riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni alusel.

Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu, on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud ja maksukohustuslane on saanud tolliagentuurilt kinnitatud tollideklaratsiooni. Enamasti arvestatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal toll on kauba vabastanud.

Raamatupidamises tuleb tollideklaratsioonist (kui on kirjas, et kaup on vabastatud) lähtudes, kajastada  imporditava kaubaga kaasnev käibemaks, vastava kuu deklaratsioonil, järgmistes lahtrites:

  • 4.1 Impordilt tasumisele kuuluv käibemaks (+)
  • 1 1) Impordilt tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks.

Sellisel juhul reaalselt firmal maksukohustust ei teki.

Mittekäibemaksukohustuslasel ja piiratud käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamis õigust puudub.

Kaubakood

Kaubakood tuleb kauba sissetoomisel ja väljaviimisel tollideklaratsioonil alati deklareerida. Kaubakood on seotud kauba tolli-, aktsiisi- ja käibemaksuga maksustamisega, aga seda kasutatakse ka impordi- ja eksportpiirangute ning päritolureeglite rakendamisel, statistika koostamisel jne. Kõikidele kaupadele on võimalik määrata kaubakood. Kaubakoodi määramist nomenklatuuris nimetatakse kauba tariifseks klassifitseerimiseks.

Statistikaameti ettekirjutusel tuleb iga kuu esitada andmeid imporditava kauba kohta, statistikaametile. Andmete edastamiseks on vajalik teada kaubakoodi, kogust ja maksumust.

Olles jõudnud lugemisega lõppu on sul kindlasti peas mõte… Kui ma asutan ettevõtte, kes siis firma raamatupidamist teeb. Kõik need tollideklaratsiooni kajastamised raamatupidamises, statistikaametile andmete esitamine (vajadusel) jne. 

Üks on kindel, kui mina peaksin ükspäev asutama ettevõtte, siis sellist küsimust ma endalt küsima ei pea. Minu kindel valik on Five raamatupidamine. Miks? Kuna tean, et usaldades raamatupidamise Five raamatupidajate kätte, võin kerge südamega magada, et raamatupidamise eest vastutavad oma ala professionaalid.

Postitatud

Cryptocurrency: a contemporary alternative means of payment

Cryptocurrency, blockchain, mining, wallet… This sounds somewhat familiar, yet I’m not quite sure about the exact nature of cryptocurrency. Take a few minutes and let’s boost our knowledge together! The below post provides answers to questions such as “What is the nature of cryptocurrency?” and “Where can I use cryptocurrency?” The post also briefly touches upon how cryptocurrency is reflected in accounting.

Cryptocurrency

The payment system in question constitutes a decentralized self-regulating payment system, i.e. a third (central) party, e.g. a bank, is not required for conducting transactions. As there is no central party involved, users themselves control the cryptocurrency system. The system operates based on the P2P (peer-to-peer) network, enabling cryptocurrency to be transferred among users across the internet.

Cryptocurrency constitutes a digital asset related to certain fixed currencies. Digital currency (e.g. cryptocurrency) serves as an alternative to physical money (e.g. the euro). The main difference is that physical money is, indeed, physically tangible. Paying for ice cream at the store, for example, we hand the cashier a € 5 bill. Digital currency, however, only exist in a digital format and you cannot physically hold it in your hand. Another difference relates to the fact that physical money enjoys the status of an official means of payment established at the state level and is issued (put into circulation) by the central bank. The official-means-of-payment status is not attached to cryptocurrency and this type of currency is issued virtually, using blockchain technology. The value of cryptocurrency is formed based on market supply and demand. The most widely used cryptocurrency is Bitcoin.

What is blockchain? The blockchain system as a type of public ledger was established for the purpose of reliable and regular functioning of cryptocurrency. The name blockchain derives from the fact that the system groups all transactions in blocks. Each new block is attached to existing blocks in a chronological order, forming a chain of blocks.

Cryptocurrency wallet

To conduct transactions with cryptocurrency, you’ll need a wallet in addition to relevant hardware and software. A wallet constitutes independent software, essentially a file in which cryptocurrency is kept and that is connected to trading platforms. Each wallet contains a private key and a public key: these keys constitute means to identify a wallet’s owner by way of which the owner of relevant cryptocurrency can access their money, is able to conduct transaction and view their cryptocurrency balance.

The public key is known to everyone and functions as the number of an account to which money can be transferred. The private key is known only to its owner and is used to confirm transactions, i.e. to open encryptions. Both keys are composed of a combination of letters and number. Simply put, the public key constitutes an account number, while the private key is the PIN code for that account.

Transactions with cryptocurrency

Each transaction commences by preparing a so-called transaction base that contains both the sender’s address and the receiver’s address as well as the amount transferred. For example, Carl buys a car from Mary, paying for his purchase in Bitcoins. Carl sends Mary cryptocurrency. By doing that, Carl thereby creates an encrypted message, called a transaction, that contains Mary’s public key. To make sure the transaction actually takes place, Carl must confirm the transaction, i.e. sign it by using his private key. If the transaction is successful, the transfer appears in Mary’s wallet. While this is happening, miners engage in mining, i.e. the miners verify and confirm the transaction and save it in a blockchain viewable by everyone in a public ledger.

Cryptocurrency mining

Mining is done automatically based on a relevant system and commences upon activation of the related software program. During mining, new Bitcoins are brought into circulation. The objective of this process is to confirm and save new transactions in the ledger, thereby sustaining the cryptocurrency network.

To mine Bitcoins, the proof of work system is used. The miners’ task is to solve a cryptographic problem – this takes a lot of computer resources – to form another link in the blockchain. The answer to the problem proves that all transactions contained in that particular blockchain are legitimate for relevant network purposes. Each new block is added to an existing blockchain in the course of mining. Whoever solves the cryptographic problem first and enters the transaction in the ledger, is remunerated with a certain amount of cryptocurrency. Consequently, bringing Bitcoins to light is not the actual main objective but an incentive to miners. The outcome of such calculation – the so called proof of work – is added to a new block, proving that the miner used a significant amount of computer resources.

By putting new Bitcoins into circulation, the miners’ contribution in maintaining the system is compensated. Upon formation of each new block, a fixed amount of Bitcoins that diminishes in time is shot into circulation. Bitcoins are created in cycles where 210,000 transaction blocks are confirmed in each cycle. Currently, one can obtain 12.5 Bitcoins for each block. Today, Bitcoin amounts to 140 million U.S. dollars in market capital and the value of one Bitcoin is approximately 8,000 U.S. dollars (June 2019). All of the transactions added to the chain are deemed to be confirmed, making related Bitcoins available for use to their new owners.

Payment in cryptocurrency

More and more people all over the world use Bitcoins on a daily basis to pay for goods and services. Cryptocurrency can be used as a means of payment at some retailers’ as well as in e-businesses. AirBaltic, for example, allows you to pay for your plane tickets in Bitcoins. Bitcoin payments are also enabled by Microsoft, Amazon, Shopify Stores, and a number of other big companies. Furthermore, the very first Bitcoin debit card Xapo is now also available. This card functions as your normal debit card. The main difference is that instead of euros or dollars, the account related to Xapo holds Bitcoins. Xapo can be used anywhere where debit or credit cards are accepted. Once the purchase is made, the trader receives their money in local currency, not in cryptocurrency. So, visiting a restaurant, you can now pay in Bitcoins if you wish.

Accounting

As mentioned above, Bitcoin serves as a means of payment that you can use to pay for different goods and services. Paying for goods and/or services in Bitcoins is not a problem if you are a private individual. However, companies are obligated to reflect in their accounting all of the transactions conducted, including transactions concluded in Bitcoins.

Although there are no clear-cut accounting rules on how cryptocurrency should be reflected, it must nevertheless be kept in mind that any information reflected should be understood by those reading the statement. Another aspect that must be considered is the economic content of relevant instruments and it should be possible to compare relevant data to accounting policies related to analogous instruments. Reflecting cryptocurrency, it is also important to revaluate monetary assets, fixed in foreign currency, based on the exchange rate valid on the reference date. The exchange rate differences that emerge at revaluation are reflected in the income statement as the profit/loss of the exchange rate.

If your company conducts transactions in cryptocurrency but you do not feel at home in reflecting these transactions in your accounts, have no fear – trust us to handle your accounting!

Postitatud

Tänapäeva alternatiiv maksevahend- krüptovaluuta

Krüptovaluuta, plokiahel, kaevandamine, rahakott… Midagi olen nagu kuulnud, samas päris täpselt krüptovaluuta olemust ei tea. Võta endale paar minutit ja täiendame oma teadmisi üheskoos! Järgnevast postitusest leiad vastuse krüptovaluuta olemusele ja sellele, kus on võimalik krüptovaluutat kasutada. Lisaks on natukene juttu krüptovaluuta kajastamisest raamatupidamises.

Krüptoraha

Tegu on detsentraliseeritud isereguleeruva maksusüsteemiga ehk tehingute tegemiseks ei ole vaja kolmandat (keskset) osapoolt, nt panka. Kuna keskne osapool puudub, siis krüptovaluuta süsteemi kontrollivad kasutajad ise. Süsteem töötab P2P- (kasutajalt-kasutajale) võrgustiku alusel, mis võimaldab krüptoraha saatmist kasutajate vahel üle interneti.

Krüptoraha puhul on tegu digitaalses vormis ühikuga, millel on kindel vääring ehk valuuta. Digitaalraha (nt krüptoraha) on alternatiiviks füüsilisele rahale (nt euro). Peamiseks erinevuseks võib pidada seda, et füüsilist raha on võimalik füüsiliselt katsuda. Näiteks poes jäätise eest makstes ulatame müüjale rahakotist 5€-t. Samas, kui digitaalraha eksisteerib vaid digitaalkujul ning võimalus seda käes hoida puudub. Lisaks võib erinevusena välja tuua asjaolu, et füüsilisel rahal on riiklikult paika pandud ametlik maksevahendi staatus ja seda emiteeritakse (lastakse käibele) keskpanga poolt. Krüptovaluutal puudub ametlik maksevahendi staatust ja seda emiteeritakse virtuaalselt, kasutades plokiahela tehnoloogiat. Krüptovaluuta väärtus kujuneb turul valitsevast nõudlusest ja pakkumisest. Kõige enim kasutatav krüptovaluuta on Bitcoin.

Mis on plokiahel?  Plokiahela süsteem, kui avaliku kontoraamatu liik,  loodi krüptoraha usaldusväärseks ja korrapäraseks toimiseks. Nimetus plokiahel tuleneb sellest, et kõik tehingud rühmitatakse plokkidesse. Iga uus plokk liidetakse olemasolevate plokkidega, kronoloogilises järjestuses, moodustades plokiaehela.

Krüptovaluuta rahakott

Selleks, et krüptovaluutaga teostada tehinguid, on vaja lisaks riist- ja tarkvarale ka rahakotti (wallet). Tegu on eraldiseisva tarkvaraga, sisuliselt failiga, kus hoitakse krüptoraha ja mis on ühendatud kauplemisplatvormidega.  Iga rahakott sisaldab privaat- ja avalikku võtit ehk tegu on rahakoti omaniku identifitseerimist võimaldavate tõenditega, mille abil krüptoraha omanik pääseb rahale ligi, saab teostada tehinguid ja näha krüptovaluuta saldot.

Avalik võti on kõigile teada ja toimib kui kontonumber, millele raha kanda. Privaat võti on teada ainult selle omanikule ja seda kasutatakse tehingute kinnitamiseks ehk krüpteeringu avamiseks. Mõlemad võtmed koosnevad tähe- ja numbri kombinatsioonist. Lihtsalt öeldes, avalik võti on kui pangakonto number ja privaatne võti kui vastava pangakonto PIN-kood. 

Tehingud krüptovaluutaga

Iga ülekanne saab alguse nii-öelda tehingu põhja koostamisest, mis sisaldab nii lähte- kui ka sihtaadressi ning edastatavat summat. Näiteks Karl ostab Marilt auto ja tasub auto eest Bitcoin´ides. Karl saadab Marile krüptovaluuta. Karl loob sellega krüpteeritud sõnumi, mida nimetatakse tehinguks ja mis sisaldab Mari avalikku võtit. Selleks, et tehing toimida saab, peab Karl tehingu kinnitama ehk allkirjastama oma privaatvõtmega. Kui tehing on edukas, siis ilmub ülekanne Mari rahakotti. Samal ajal toimub kaevandajate poolt kaevandamine, ehk kaevandajad kontrollivad, kinnitatavad ja salvestatavad antud tehingu plokiahelasse, mis on nähtav kõigile avalikus raamatupidamisregistris (public ledger).

Krüptovaluuta kaevandamine

Kaevandamine toimub automaatselt süsteemi järgi ja saab alguse tarkvara programmi käivitamisest. Kaevandamise käigus tuuakse ringlusesse uusi Bitcoin´e. Antud protsessi eesmärgiks on kinnitada ja salvestada uusi tehinguid kontoraamatusse ning seeläbi krüptovaluuta võrgu ülalhoidmine.

Bitcoin´i kaevandamiseks kasutatakse proof of work ehk töötõendus süsteemi. Kaevandajad peavad lahendama plokiahela lüli moodustamiseks krüptograafilise valemi, mille lahendamine nõuab palju arvutiressurssi. Valemi vastus tõendab, et kõik tehingud, mis antud plokiahelas sisalduvad, on võrgustiku jaoks seaduspärased. Iga uus plokk lisatakse kaevandamise käigus olemasolevasse plokiahelasse. See, kes krüptograafilise probleemi esimesena lahendab ja tehingu kontoraamatusse sisse kannab, saab tasustatud kindla summa krüptovaluutaga. Seega Bitcoin´ide päevavalgele toomine ei ole mitte põhieesmärk, vaid stiimul kaevandajatele. Arvutuse tulemus nn proof of work lisatakse uude plokki, mis tõendab, et kaevandaja kulutas olulisel määral arvutiressurssi.

Uute Bitcoin’ide ringlusesse laskmisega kompenseeritakse kaevandajate panust süsteemi tööshoidmisel. Iga uue ploki moodustamisega paisatakse ringlusesse fikseeritud, kuid ajas kahanev arv Bitcoin´e. Bitcoin´ide loomine toimub tsüklitena, kus igas tsüklis kinnitatakse 210 000 tehinguplokki. Hetkel on võimalik saada iga ploki eest 12,5 Bitcoin’i. Tänasel päeval on Bitcoin´i turukapital ligikaudu 140 miljardit dollarit ja ühe Bitcoin´i väärtus ligikaudu 8000 dollarit (juuni 2019). Kõik tehingud, mis jõuavad ahelasse, loetakse kinnitatuks ehk seeläbi saavad uued omanikud Bitcoin´e hakata kasutama.

Maksmine krüptovaluutaga

Üha rohkem inimesi üle maailma kasutavad Bitcoin´e igapäevaselt, kaupade ja teenuste eest tasumisel. Krüptoraha eest on võimalik maksta nii osades jaemüügikohtades kui ka e-ärides.  Näiteks airBalticust saab lennukipiletite eest tasuda Bitcoin´ides. Samuti võimaldab Microsoft, Amazon, Shopify Stores ja paljud teised suured ettevõtted maksta Bitcoin´ides. Kasutusele on tulnud ka esimene Bitcoin´i-deebetkaart, Xapo. Antud kaart toimib kui tavaline deebetkaart. Peamiseks erinevuseks on see, et näiteks eurode või dollarite asemel seisavad kontol Bitcoin´id. Kaart toimib igalpool, kus on võimalik maksta deebet- või krediitkaardiga. Pärast ostu sooritamist saab kaupleja raha kätte juba kohalikus valuutas, mitte krüptorahas. Seega nüüd restorani sööma minnes, on võimalik prae eest tasuda ka Bitcoin´ides.

Raamatupidamine

Eelnevalt sai mainitud, et Bitcoin täidab maksevahendi funktsiooni ja ja sellega on võimalik tasuda erinevate kaupade ja teenuste eest. Makstes kaupade ja/või teenuste eest Bitcoin´ides eraisikuna, pole probleemi. Kuid ettevõtel lasub kohustus kajastada kõik tehtud tehingud raamatupidamises, seda ka juhul, kui tehingud on tehtud Bitcoin´idega.

Kuigi raamatupidamises ei ole selgeid reegleid, kuidas krüptovaluutat kajastada, siis sellegi poolest tuleb kajastamisel arvestada, et aruande lugejale oleks kogu kajastatud informatsioon arusaadav. Samuti tuleb kajastamisel silmas pidada instrumentide majanduslikku sisu ja seda, et andmeid saaks võrrelda analoogsete instrumentide arvestuspõhimõtetega. Oluline on ka krüptovaluuta kajastamisel see, et välisvaluutas fikseeritud rahalised varad hinnatakse aruandekuupäeval ümber vastavalt kehtivale valuutakursile. Ümberhindlusel tekkinud valuutakursside vahesid kajastatakse kasumiaruandes valuutakursi kasumi/kahjumina.  

Kui ka sinu ettevõte üheks osaks on tehingud krüptovaluutaga ja sa ei ole sina peal antud tehingute kajastamisega raamatupidamises, siis võid julgelt usaldada oma ettevõtte raamatupidamise meie kätte!

Postitatud

E-Residency renders business management more efficient for residents

In Estonia, a new company can be established in less than a day! Yes, it’s a fairly quick process. It is also a well known fact that to establish a company you do not need to be an Estonia citizen or be based in Estonia. As a result, there are a multitude of companies whose owners are foreign nationals that run the company registered in the Estonian commercial register from overseas. Below you’ll find an overview of the upsides of e-Residency as well as guidelines as to who can apply for e-Residency and how this can be done.

Upsides of e-Residency for resident undertakings

As from 2015, Estonia is the only country in the world to offer E-Residency. E-Residency constitutes virtual residency by way of which foreign nationals gain secure access to Estonian e-services in both the private and public sector. That is to say that e-Residency enables residents by way of digital identity to use the same e-services that are available to Estonian resident ID-card holders.

How can e-Residency make it easier for residents to manage a company from abroad? Let’s say an Italian, living in Italy, has registered a company (say, a pizza restaurant) in the Estonian commercial register. To provide for accounting for the restaurant, relevant services are purchased from an Estonian accounting company. Accountants of said accounting company, however, need certain authorizations to perform accounting for the pizza place. Read on for a comparison of the process of obtaining the required documents as an e-resident and as a non e-resident. 

Non e-residents. To perform accounting for the company, both the undertaking and the accountant must have access to e-services provided by the Republic of Estonia Tax and Customs Board. To conclude a relevant agreement with the Tax and Customs Board and to set up relevant access for the accountant, the undertaking must attend the Board’s Office or prepare a notarized power of attorney for the accountant. Furthermore, the undertaking must register the person submitting relevant data also in the commercial register’s portal; however, non e-residents do not have access to this measure. Indeed, the accountant may prepare reports for the company, yet such reports must be printed when completed and presented to the management board for signature, after which the signed report should be scanned and submitted to the commercial register as a PDF file. All this is cumbersome and time consuming for the undertaking.

E-residents. All required steps can be taken on web sites of the Tax and Customs Board and the commercial register.

E-Residency significantly cuts back the time spent on effecting relevant measures. To render accounting services more efficient for customers, IT resources set up by the state should be used.

Further perks of e-Residency

The state-established and secured digital ID is certainly a sound method for foreign customers and partners of Estonian enterprises to communicate with local companies. However, the digital ID system provides even further perks:

  • Digital signing of documents
  • Login to all portals and information systems that establish identities based on the Estonian ID-card
  • Online establishment of Estonian companies and active participation in management thereof, while residing in another country
  • Use of Estonian online banking
  • Encryption of documents
  • Filing of reports to the commercial register and the Tax Board
  • Use of Estonian digital prescriptions
  • E-residents can use e-services provided by the Tax and Customs Board subject to the same terms and conditions as Estonian ID card holders.

E-residents make use of all of the e-services provided by eesti.ee. Should you wish to register a new business, you can do so online conveniently and quickly in the e-Business Register. To do that, however, non Estonian nationals related to the establishment of your company must be registered as e-residents with a valid digital ID, enabling digital signing of the petition for first entry and of the formation documents. 

Should an undertaking require information on its cooperation partners, general information for businesses registered in Estonia is available for review in the e-service environment at eesti.ee, indicating a company’s valid activity licenses, notices concerning its economic activity, precepts, and occupational bans. Hence, if you have digital ID, you can collect relevant information on businesses register in Estonia.

The Register of Economic Activities enables convenient online submission of applications for a permit and notices of commencement of economic activity in areas of activity that are subject to special requirements, amendment of economic activity related information in valid permits and notices, and notification of suspension of an activity license or termination of activity. You can also view general information, valid activity licenses and notices of economic activity, precepts, and occupational bans etc.

Visit the working environment and staff related category at eesti.ee to view your employees’ e-certificates, check validity of the information included in such certificates, and if required, download relevant certificates. You can also apply for different certificates for entrepreneurs. Furthermore, you can enter the customer portal of the Republic of Estonia Labour Inspectorate, enabling employers and private individuals to communicate and exchange documents electronically with the Labor Inspectorate. Yet another measure available to you is the opportunity to check your employees’ health insurance information with the Estonian Health Insurance Fund etc.

eSTAT enables data as pertaining to businesses, institutions, and private individuals to be sent to Statistics Estonia. 

Should your company need new premises, you might want to check out the  e-Land Register. This environment contains information on all registered immovables in Estonia – for example, information on the immovable’s surface area and owners, restrictions and mortgages that encumber the immovable etc. 

To find out more on what e-Residency enables you to do online go to eesti.ee.

How do I become an e-resident?

You can apply for e-Residency if you are at least 18 years of age, do not reside in Estonia, and have a link to Estonia or foster a vested and current interest in using Estonian e-services. E-Residency does not constitute a right handed out to anyone that so requests. It is, rather, an amenity granted to the applicant after they have filed an application and successfully undergone relevant verification process administered by the state. E-Residency is granted to reliable persons only.

Apply for e-Residency:

The state fee payable upon applying for an e-resident’s ID-card is 100 euros.

How do I become an e-resident?

E-Residency does not constitute citizenship, tax residency, residence permit, or a permit to enter Estonia or the European Union. An e-resident’s digital ID is not an identity document or a travel document and it does not include a picture of its holder.

Do you require accounting services?

Finance Management OÜ provides accounting services in both Estonia and Finland. We have been operating in the field of accounting and financial analysis since 2000. To receive a quote for accounting services or to find out more, be sure to contact us by e-mailing info@five.ee or calling +372 6141468.

Postitatud

E-residentsus muudab residentide ärijuhtimise tõhusamaks

Eestis võtab uue ettevõtte asutamine aega alla päeva! Jah, tegu on võrdlemisi kiire protsessiga. Laialdaselt on teada ka fakt, et ettevõtte asutamiseks ei pea omama Eesti kodakondsust ega elama Eesti riigis. Sellest tulenevalt on hulgaliselt ettevõtteid, mille omanikud on välisriigi kodanikud, juhtides Eesti äriregistrisse kantud ettevõtet piiri tagant. Alljärgnev annab ülevaate e-residentsuse plussidest residendist ettevõtjale ning lisaks on välja toodud, kes ja kuidas saab e-residentsust taotleda.

E-residentsuse plussid residendist ettevõtjale

Alates 2015. aastast võimaldab Eesti riik ainukese riigina maailmas e-residentsust. Tegu on virtuaalse resitentsusega, mille abil saab välisriigi kodanik turvalise ligipääsu Eesti riigi nii era- kui ka avaliku sektori e-teenustele. Ehk e-residentsus võimaldab residendil kasutada digitaalse identiteedi abil samasuguseid e-teenuseid, mis on kättesaadavad Eesti elanikest ID-kaardi omanikele.

Kuidas võimaldab e-residentsus muuta ettevõtte juhtimise piiri tagant residentidele lihtsamaks? Oletame, et Itaalias elav Itaallane on Eesti äriregistrisse registreerinud ettevõtte (nt pizza restoran). Restorani raamatupidamise korraldamiseks ostetakse teenust sisse ühelt Eesti raamatupidamisfirmalt. Antud raamatupidamisfirma raamatupidaja vajab aga pizza restorani raamatupidamise teostamiseks volitusi. Järgnevalt on võrreldud vajalike dokumentide ajamis protsessi e-residendi ja mitte e-residendi jaoks. 

Ei oma e-residentsust. Ettevõtte raamatupidamiseks on vaja ligipääsu Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) e-teenustele nii ettevõtjal kui ka raamatupidajal. EMTA-ga lepingu sõlmimiseks ja ligipääsu tegemiseks raamatupidajale tuleb ettevõtjal minna EMTA kontorisse või koostada raamatupidajale notariaalne volitus. Ettevõtja peab ka Äriregistri portaalis määrama andmete sisestaja, kuid mitte e-residendil antud võimalus puudub. Jah, raamatupidajal on küll võimalik ettevõtte aruandeid koostada, kuid pärast aruande koostamist tuleb see välja printida, esitada juhatusele allkirjastamiseks, seejärel skaneerida allkirjastatud aruanne, lisada PDF-formaadis ja seejärel äriregistrile esitada. See on aga ettevõtjale tülikas ja aeganõudev.

Oman e-residentsust. Kõik toimingud saab teostada EMTA ja Äriregistri veebileheküljel.

E-residentsus aitab oluliselt toimingute teostamise aega vähendada. Selleks, et muuta raamatupidamisteenust klientidele efektiivsemaks, tuleks kasutada riigi poolt loodud IT võimalusi.

Lisaks võimaldab e-residentsus...

Riigi poolt loodud turvatud digi-ID on kindlasti hea võimalus Eesti ettevõtete välisklientidele ja partneritele asju ajada siinsete firmadega. Kuid digi-ID eeliseid on teisigi:

  • Dokumentide digitaalne allkirjastamine
  • Sisse logimine kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tuvastavad Eesti ID-kaarti.
  • Asutada internet teel Eesti äriühing ning osaleda aktiivselt selle juhtimises, elades teises riigis.
  • Kasutada Eesti internetipanku.
  • Krüpteerida dokumente.
  • Esitada aruandeid äriregistrisse ja maksuametisse.
  • Täita Eesti tuludeklaratsiooni.
  • Kasutada Eesti digiretsepte.
  • E-resident saab kasutada Maksu- ja Tolliameti e-teenuseid samadel tingimustel nagu Eesti ID-kaarti omavad isikud.

E-resident saab kasutada kõiki eesti.ee e-teenuseid. Kui Teil on uue ettevõtte registreerimise soov, siis seda on võimalik teha mugavalt ja kiirelt, interneti vahendusel, e-äriregistris. Kuid selleks peavad olema kõik ettevõtte asutamisega seotud isikud, kes ei ole Eesti kodanikud, e-residendid, kellel on olemas digi-ID, mis võimaldab digiallkirjastada esmakandeavaldus ja asutamisdokumendid. 

Kui ettevõtja vajab infot koostööpartneri kohta, siis eesti.ee e-teenuste keskkonna kaudu on võimaldab tutvuda Eestis registreeritud ettevõtete üldandmetega. Näha tema ettevõtte kehtivaid tegevuslube, majandustegevusteateid, ettekirjutusi ja tegutsemiskeelde. Seega digi-ID olemasolul on võimalik koguda vajalikku infot Eestis registeeritud ettevõtte kohta.

Majandustegevuse register võimaldab interneti vahendusel esitada mugavalt loataotlusi ja teateid majandustegevuse alustamiseks erinõuetega tegevusalal, muuta kehtivates lubades ja teadetes majandustegevuse andmeid, teatada tegevusloa peatamisest või tegevuse lõpetamisest. Võimalik on vaadata ka erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtete üldandmeid, kehtivaid tegevuslube ja majandustegevusteateid, ettekirjutusi ja tegutsemiskeelde jm.

Eesti.ee veebilehel on võimalik kategoorias töökeskkond ja personal tutvuda töötajate e-tunnistusega, kontrollida tunnistusel olevate andmete kehtivust ja vajadusel ka tunnistust alla laadida. Samuti on võimalik taodelda erinevaid tõendeid ettevõtjana. Võimalik on siseneda ka tööinspektsiooni kliendiportaali, mille kaudu saab tööandja ja eraisik tööinspektsiooniga elektrooniliselt suhelda ja dokumente vahetada. Kontroolida ka oma töötajate ravikindlustuse andmeid haigekassas jm.

eSTAT võimaldab ettevõtte, asutuse ja eraisiku andmete esitamist statistikaametile. 

Kui ettevõtte jaoks on vaja uusi tööruume, siis tuleb kasuks tutvumine e-kinnisturaamatuga.  Antud keskkond sisaldab andmeid kõigi Eesti kinnistute kohta. Näiteks andmeid kinnistu pindala, omanikke, piirangute, kinnistuid koormavate hüpoteekide kohta jm. 

Rohkemate võimalustega, mida tänu e-residentsusele saab interneti vahendusel kasutada, tutvu eesti.ee veebikeskkonnas.

Kuidas saada e-residentsus?

E-residentsust saab taoteleda vähemalt 18-aastne, Eesti riigis mitte resideeruv isik, kes omab seost Eesti riigiga või põhjendatud huvi Eesti e-teenuste kasutamise vastu. E-residenstuse puhul ei ole tegemist õigusega, mida jagatakse kõigile soovijatele. Tegemist on hüvega, mis antakse juhul, kui resident on esitanud e-residentsuse saamiseks taotluse ja läbinud riigi poolse kontrolli. E-residentsus antakse ainult usaldusväärsetele isikutele.

E-residentsust saab taotleda:

Riigilõiv e-residendi ID-kaardi taotlemisel on 100 eurot. 

Oluline on teada

E-residentsus ei ole kodakonsus, maksuresidentsus, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. E-residendi digi-ID ei ole füüsilist isikut tõendav ega reisidokument ja sellel ei ole fotot.

Vajad raamatupidamisteenust?

Finance Management OÜ pakub raamatupidamisteenust nii Eestis kui ka Soomes. Tegutseme raamatupidamise ja finantsanalüüsi alal aastast 2000. Raamatupidamisteenuse pakkumise või lisainfo saamiseks võta julgelt ühendust info@five.ee või helista: 6141468

Postitatud

Soome tuluregister

Seekordne blogipostitus on suunatud eelkõige neile, kellel on töötajaid Soomes. Arvatavasti olete juba teadlikud, et uuest aastast (1.1.2019) võeti Soomes kasutusele tuluregister (www.tulorekisteri.fi). Tegu on riikliku andmebaasiga, mida haldab maksuamet ja kuhu tööandjad teatavad nende poolt töötajatele töö eest makstud töö- ja teenustasud, mitterahalised hüvitised (erisoodustused) ja muud töösoorituse põhjal makstud väljamaksed. Teatada tuleb ka maksuvabad ja maksustatavad kuluhüvitised ehk makstud päevarahad, toidurahad ja sõiduhüvitised. NB! Tuluregistrile teatatavatel andmetel ei ole kehtestatud eurodes väljendatud alampiiri, seega teatada tuleb kõik andmed.

Kokkuvõtlikult, deklareeritavad andmed on töötasu, erisoodustused, preemiad, tsiviilõiguslike lepingute tasud, muud teenitud tulud, maksuvabade ja maksustavate kulude hüvitised.

Andmete deklareerimine tuluregistrisse

Väljamaksete teade tuleb edastada viie kalendripäeva jooksul alates maksepäevast, iga isiku ja iga maksepäeva kohta eraldi. Maksepäevaks loetakse palgapäeva ehk päeva, millal väljamakse oli saaja jaoks kasutatav. Ka ajutise tööandjana tegutsev ettevõte peab esitama andmed sama põhimõtte alusel.

Tööandja eriteade esitatakse kord kuus, maksmisele järgneva kalendrikuu 5. päeval. Eriteatega teatatakse makstud tööandja haiguskindlustusmaksu kogusumma ja sellest tehtud võimalikud mahaarvamised. Soome Maksuameti tööandjaregistrisse kuuluv tööandja peab lisaks esitama andmed “Palgamakseid ei ole” juhul, kui kõnealuses kuus ei ole väljamakseid. Ajutine tööandja peab tuluregistrile esitama tööandja eriteate ainult nende kuude kohta, mil väljamakseid on tehtud.

Tuluregistri plussid

Kui eelnevalt, 2018. aasta lõpuni, esitati makstud tasude deklaratsioonid eraldi Soome Maksuametile, töökohajärgsele penioniasutustele, Töötuskindlustusfondidele, siis nüüd jõuavad tuluregistristri kaudu inimeste palgaandmed reaalajas kõikidesse eelmainitud asutustesse ehk tööandjad peavad töötajate andmed kandma vaid tuluregistrisse, kuhugi mujale enam midagi edastama ei pea. Lisaks võib plussideks pidada alljärgnevat:

  • Annab Soome palgasaajatele ülevaate nende sissetuleku(te) kohta.
  • Töötajad näevad, milliseid ametkonnad on nende andmeid vaadanud.
  • Eri toetuste taotlemiseks ei ole vaja esitada palgatõendit, kuna andmed on juba tuluregistris.
  • Ametkonnad saavad tuluregistrist kätte vajaliku info töötajate palga ja muude tulude andmetest. Näiteks andmed töötajate haiguspuhkuse või emapuhkuse kohta.
  • Edaspidi on võimalik tuluregistrist kontrollida inimese andmeid palkade ja pensionite kohta ning taotleda töötutoetust.

Tuluregistri miinused

Juhul kui töötajale makstakse palka mitu korda kuus, siis sellisel juhul tuleb iga väljamakse deklareerida tuluregistris. See tähendab raamatupidajate töömahu suurenemist ehk raamatupidamiskulude kasvu, seoses palgaarvestusega. Seega võib antud aspekti lugeda põhiliseks miinuseks. 

Andmete saatmine tuluregistrisse

Andmed tuleb tuluregistile saata elektooniliselt. Andmete esitamine pabervormil on lubatud ainult erilisel põhjusel (olukord, kus ei saa mõistlikult eeldada andmete deklareerimist elektrooniliselt. Näiteks ajutisel tööandjal või välismaalasel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt deklareerida.) Soovituslik on esitada vajalikud andmed tuluregistrisse otse palgasüsteemi kaudu, kui palgaprogrammi on sisse ehitatud tehniline tuluregistri liides. Andmeid saab edastada ka tuluregistri asjaajamisteenuse kaudu, kuhu on võimalik sisse logida internetipanga kaudu või muude elektroonilise identifitseerimise vahenditega.

Oluline teada

Enne 1.1.2019 makstud väljamaksete deklareerimine ja andmete korrigeerimised tehakse igale ametiasutusele eraldi. 2019. aastal peavad väljamaksete tegijad esitama deklaratsioone nii tuluregistrile kui ka eraldi ametiasutustele 2018. aasta ja sellele eelnevate aastate osas.

Mida toob tuluregistrile 2020. aasta?  2020. aasta laieneb infosaajate hulk veelgi. Juurde tulevad töötukassa, kahjukindlustusseltsid ja omavalitsused. Samuti alates 2020. aastast kantakse registrisse pensionid ja muud toetused.

Postitatud

Praktikandi võtmine praktikale

Valdaval enamusel, kõrgkoolis õppijatest, toob kevad südamesse ärevuse, võiks isegi öelda, et kerge hirmutunde. Miks? Hakatakse muretsema kohustusliku praktika läbimise pärast. Peas tiirlevad küsimused, kas ma leian sobiva praktikakoha, kas ma saan praktika läbitud… Võetakse CV Keskus lahti ja alustatakse otsinguid. Mõnes kuulutuses on kandidaadi eeliseks välja toodud eelnev töökogemus, antud valdkonnas. Teises aga märgitud eeliseks inglise, vene ja soome keele oskus. Praktika otsijat valdab hirm, et enne sobiva praktikakoha leidmist saab suvi läbi. Järgnev blogipostitus on kindlasti abiks nii praktikakoha otsijale kui ka praktikandi värbajale.

Praktika eesmärk

Enamasti kooli kohustuslikud ained rikastavad õppijaid teoreetiliste teadmistega. Praktilisi teadmisi jagab pigem õppekava kohustuslik osa, praktika. Võimaldades rakendada varem hangitud teoreetilisi teadmisi ja kogemusi, erialases töökeskkonnas.

Praktika läbimisel jälgitakse peamiselt õppeasutuse poolt koostatud praktikajuhendit. Antud juhendis on välja toodud eesmärgid ja ülesanded, mida tuleb praktika käigus praktikandil täita. Arvestada tuleks ka sellega, et praktikandiks on enamasti algaja, kellel on soov proovida ja näha erialast tööd reaalses töökeskonnas. Saades uusi teadmisi ja kindlust, et eriala valides on tehtud õige otsus. Seega praktika eeldab juhendaja head juhendamist ja kannatliku meelt. Jah, kannatlikku meelt, sest on üpriski tõenäoline, et praktikandil, kes on alles sisenenud antud valdkonna tööellu, tuleb sisse rohkem vigu ja ei pruugi kohe hoomata tööülesandeid, mis kogenud töötajal tuleb unepealt. 

Mis on praktikandi eesmärk praktikal? 1. Saada tehtud kohustuslik praktika. 2. Pingutada, et lisaks heale praktikatagasisidele saada tulevikus praktikakohast reaalne tööpakkumine. 

Mis on juhendaja eesmärk praktikandi juhendamisel? Anda praktikandile võimalikult hea praktiline kogemus, et praktikant oleks nõus ka edaspidi ettevõttes tööd jätkama, kui talle tehakse reaalne tööpakkumine.

Selleks, et praktika sujuks võimalikult hästi nii praktikandi kui ka juhendaja jaoks tuleks nii praktikandil enne praktika otsimist, kui ka juhendajal enne praktikandi praktikale võtmist, tutvuda hoolikalt praktika juhendiga. Sellisel juhul saavad praktikant ja juhendaja olla kindlad, et praktikakoht pakub praktikandile vajaminevaid oskuseid ja teadmisi.

Keda võetakse praktikale​

Pole harv juhus, kus praktika kohast kujuneb praktikandi esimene pikaajaline töökoht. Keda aga üldse võetakse praktikale?

Praktika puhul ei ole tegemist töösuhtega, seega “ametlikult” pääseb praktikale töötukassa või kooli vahendusel. Töötukassa pakub tööturuteenusena tööpraktika võimalust inimesele, kes on jäänud töötuks. Kool saadab õpilase või üliõpilase kutse- või erialapraktikale.

Praktikant kutseõppeasutusest ja rakenduskõrgkoolist

Kutseõppurite praktikat reguleerib kutsehariduses haridus- ja teadusministri määrus „Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord”. Kooli, õppuri ja töökoha vahel sõlmitakse praktikaleping. Kutseõppuri praktikaga seotud kulud hüvitab osaliselt riik, kuna kutseõppeasutuse seaduse kohalselt on praktika olulise suurusega osa õppest.

Koolipraktika puhul peab kutseõppeasutus tagama ettevõttepoolse(te) juhendaja(te) tasu, mis on kuni 50% riikliku koolitustellimuse koolituskoha maksumusest.

Praktikant üldhariduskoolist ja ülikoolist

Üldhariduskooli ja ülikooli praktikat ei reguleeri kutseõppeasuste seadus, seega praktika saab toimuda töölepingu alusel. Ülikoolid on ise välja töötanud praktikajuhendid, vastavalt erialadele. Tavaliselt on ülikoolide kohustusliku praktika kestvuseks neli nädalat. Muidugi kõik oleneb omandatava eriala õppekavast.

Praktikandi võtmine töötukassa kaudu

Töötukassa kaudu võetakse praktikale, töötuks registreerituid, kes otsivad parajasti tööd. Praktikakoha sobivust hindab töötukassa. Tööpraktika kestvus on maksimaalset neli kuud. Keelatud on sõlmida praktikandiga tööleping ja maksta talle töötasu. Antud juhul oleks tegemist töösuhtega ja töötukassa lõpetab sellisel juhul nii praktikandi töötuna arveloleku kui ka praktika.  Tööpraktika korraldamiseks sõlmitakse haldusleping. Praktika ajal makstakse tööandjale juhendamistasu. Esimesel kuul 25,6, teisel kuul 19,2, ning kolmandal ja neljandal kuul 12,8 eurot päevas. Juhendamistasu arvutatakse ja makstakse välja osavõtulehe alusel, mida täidab tööandja. Praktikandile tasutakse töötukassa poolt stipendiumi ja hüvitatakse sõidu- ning majutuskulud. 

Praktikatasu praktikandile

Jah, mainin kohe, et praktika läbijale ei ole ettevõtte poolt tasu ette nähtud. Kui firma soovib, siis võib praktikandile tasu maksta aga see ei ole kohustuslik, kuna praktikat läbib enamasti algaja, kes on lühiajaliselt praktikal, et omandada kogemusi ja teadmisi. Kui ettevõte otsustab, et ei maksa praktikandile tasu, siis soovituslik oleks fikseerida tasuta praktika eraldi lepinguga. Tuues välja, et praktika eesmärgiks on teadmiste ja kogemuste tasuta omandamine.

Kõige sagedamini makstakse praktikandile töötasu, juhul kui praktikal pakutakse konkreetseid tööülesandeid, mis toovad ettevõttele otsest kasu. 

Kõige väiksema tõenäosusega makstakse praktikatasu kohtades, kus praktika soovijaid on palju ja seetõttu ka praktikale saamine on keerukam. Sellisel juhul on juba praktikandid ise vastutulelikumad praktika tasuta läbimisele. Peaasi, et praktika saaks tehtud.

Ettevõtte praktikajuhendaja toetus

Teatud juhtudel on võimalik taotleda praktikajuhendaja toetust. Seda reguleerib “Ettevõtte praktikajuhendaja toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord”.

Toetuse  eesmärk on stimuleerida ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja ettevõtete koostööd õppepraktikate kvaliteetseks korraldamiseks ja motiveerida ettevõtteid kasutama kogenud töötajaid õppurite juhendamisel. Toetust antakse järgmistes Eesti kõrgharidusstandardi ja kutseharidusstandardi alusel kehtestatud õppevaldkondades õppivate praktikantide juhendamiseks: loodus- ja täppisteadused; tehnika, tootmine ja ehitus; humanitaaria ja kunstid (ainult kunstide õppekavagrupp). 

Soovitused õppijatele, kes otsivad praktikakohta

Peamine soovitus oleks, et võtke vabalt! Kui on olemas soov ja tahe praktikat läbida, siis leiate ka koha, kus seda teha. Mina veel ei tunne inimest, kellel oleks kool jäänud praktika pärast lõpetamata. Kui eelnev ei aidanud hirmust üle saada, siis mõtle, kas sa kartsid gümnaasiumi lõpueksamite pärast? Said sa need tehtud? Kas sa kartsid, et äkki ei saa kõrkkooli sisse või seda, et just sina oled see, kes ei saa autojuhilube? Ometi tänasel päeva istud sa autoroolis. 🙂 Täpselt sama moodi saad sa ka oma praktika tehtud!!

Kuna tihti ei tule ise kohe kõige peale, siis soovitan kohti, kust võib leida sobiva praktikakoha:

  • CV Keskus;
  • CV Online;
  • tutvusringkond;
  • Sinu valdkonna grupid facebookis. Lisa sinna oma praktikasoovi avaldus. Näiteks, kui soovid läbida praktikat majandusarvestuses, siis lisa sooviavaldus facebooki gruppi “Raamatupidamine, majandusarvestus ja maksundus”;
  • Mõtle oma kodukoha ettevõtetele, nt linna- või vallavalitsus, kohalikud firmad jne. ;
  • Küsi mõnelt õppejõult, äkki ta teab mõnda praktikakohta.

Soovitused praktikandi leidmiseks

Tihti on praktikandi võtmise puhul ettevõttel kõige suuremaks kuluks ajakulu… Uue inimese juhendamine võtab alati aega ning keegi peab seda tegema oma tööajast. Selleks, et praktikandi peale kulutatud ajast ei hakkaks kahju, tasuks kulutada aega sobiva praktikandi leidmiseks. Järgnevalt on välja toodud mõned kohad, kust leida sobivat praktikanti:

  • edastada teave praktikandi otsingust kooli, kus õpetatakse ettevõttega seotud eriala
  • tööportaalid;
  • ettevõtte valdkonna sotsiaalmeedia grupid.

Edu praktika juhendajatele ja praktikantidele!

Postitatud

Kõik mida pead teadma haigushüvitisest

Tihti kuulen haigestunud inimesi rääkimas: “Enesetunne on kehv, ma ei tohi haigeks jääda, kaotan palgas!” Samuti olen näinud, et osadel inimestel tekitab segadust, milliseks kujuneb nende kuupalk, kui nad on olnud haiguslehel. Loe edasi ja teeme haigushüvitist puudutavad aspektid koos selgemaks!

Esmalt räägime üle, mis on haigushüvitis! Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haigushüvitis saab järgmistel juhtumitel:

  • haigestumine
  • tööõnnestus
  • liiklusvigastus
  • olmevigastus

Haigushüvitis ja selle tasumine

Antud blogipostituses vaatame lähemalt haigushüvitise tasumist, kõige levinumad juhtumi, haigestumine, korral.

Kellele makstakse haigushüvitist? Kui töötav inimene peab tervise tõttu töölt eemal olema, siis sellisel juhul ta peab pöörduma arsti poole, kes väljastab talle selle tõendamiseks elektroonilise haiguslehe. Ainult haiguslehe alusel makstakse haigestunule tööandja ja haigekassa poolt haigushüvitist.

Millal ja mille alusel maksab haigushüvitist tööandja ja haigekassa? Haiguslehel olija hakkab haigushüvitist saama alates haiguslehel olemise 4. päevast. Jah, esimese kolme päeva eest ei saa mitte mingisugust tasu. Muidugi iga tööandja võib ka esimese kolme päeva eest tasu maksta, kuid see ei ole kohustuslik. Seega, kui tööandja ei soovi maksta esimese kolme päeva eest, siis haiguslehel olles kaotad automaatselt kolme päeva palgas. Ilmselt see on ka põhjus, miks osad ei torma haigestumise korral haiguslehte vormistama. Pigem käiakse väiksemate haigestumiste korral tööl edasi ja loodetakse kiirele paranemisele… Nüüd vaatame aga edasi. Eelnevalt sai mainitud, et haigushüvitist maksavad tööandja ja haigekassa. Tööandja maksab haigushüvitist alates 4. päevast. Ühtlasi on see ka esimene päev, millest alates hakkab haiguslehel olija saama haigushüvitist. Tööandja maksab haigestunusle 4.-8. päeva eest haigushüvitist 70% viimase 6 kuu keskmisest töötasust. Haigekassa hakkab haigushüvitist maksma 9. päevast, kuid haigekassa maksmise aluseks on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmine tulust.

Kui kaua on õigus olla haiguslehel? Haiguslehe perioodi määrab arst. Maksimaalselt on töövõimetushüvitist kindlustatul õigus saada järjest 182 (tuberkuloosi korral 240) kalendripäeva eest. Kui peaks juhtuma, et selle aja jooksul ei parane, siis haiguslehe võib arst väljastada ka pikemaks perioodiks, kuid arvestada tuleb sellega, et ületatud päevade eest hüvitist enam ei maksta.

Mida teha, kui olen terve ja võin uuesti tööle asuda? Kui haigus on möödas ja olete võimeline jälle tööpostile minema, siis esmalt tuleks võtta ühendust arstiga, kes töövabastus perioodi lõppedes vormistab elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Samuti peab tööandjat teavitama töövõimetuslehe lõpetamisest.  Tööandja edastab töövõimetuslehe andmed riigiportaali kaudu ja töövõimetushüvitis laekub haiguslehel olnud töötaja arveslduskontole paari tööpäeva jooksul pärast tööandja andmete edastamist.

Kust tuleb riigipoolt makstava haigushüvitise raha?

Tööandja on kohustatud maksma töötaja brutopalgast 33% sotsiaalmaksu, millest 13% läheb ravikindlustusse. Millist hüve saadakse oma palgast makstud 13% eest? Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tagab haigekassa töötaja haigestumisel raviteenuste eest maksmise, kompenseerib vajadusel retseptiravimid ette nähtud ulatuses, maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha jne.

Haigushüvitise arvutamine töölepingu alusel töötavale kindlustatule

NÄIDE! Mari töötab töölepingu alusel. Töövabastuse põhjus on haigestumine, töövabastuse aeg on 10.11–25.11.

  • 10.11-12.11, hüvitist ei maksta.
  • 13.11–17.11, hüvitist maksab tööandja. Hüvitise suuruseks on Mari viimase kuue kuu töötasu alusel arvutatud päevatulu. Mari päevatulu on 40 eurot. 1 päeva haigushüvitis on 40 eurost 70% ning korrutatud 5 päevaga ehk 40 x 70% x 5 = 140 eurot. Mari saab 5 päeva eest haigushüvitist kätte 140 – 20% (TM) = 112 eurot.
  • Alates 18.11 ehk haiguslehe üheksandast päevast hakkab haigushüvitist maksma haigekassa. 18.11-25.11 perioodi eest. Hüvitist arvutatakse Marile haigestumisele eelnenud kalendriaastal tema eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa põhjal. Maksu- ja tolliameti leheküljelt saab teada, kui palju on Marile arvestatud sotsiaalmaksu eelneval kalendriaastal. Hetkel oletame, et selleks summaks oli 3100 eurot. Seega oli Mari eelneva aasta tulu 3100,00 : 0,33 = 9393,93 eurot. Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365-ga: 9393,93 : 365 = 25,73 eurot.
    Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga: 8 x 25,73 x 0,7 = 144,08 eurot.
    Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks: 0,20 x 144,08 = 28,81 eurot.
    Seega maksab haigekassa Marile haigushüvitist 117,66 eurot: 144,08 – 28,81 = 115,27 eurot.

NB! Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Mõned erijuhtumid...

  • Raseda haigestumise või vigastuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda 2. päevast määraga 70%.
  • Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, arvutatakse hüvitis alampalgalt.
Postitatud

Ettevõtte sõiduauto maksustamine

Kas ettevõtte sõiduautot kasutatakse ainult ametisõitudeks või ka erasõitudeks? Millises ulatuses on lubatud maha arvata sisendkäibemaksu ettevõtte sõiduauto soetamisel ja kasutamisel? Loe edasi, ja leiame vastused! Kuid esmalt, teeme selgeks, et sõiduauto on M1-kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.

Selleks, et ametiautot saaks kasutada, tuleb soetada auto. Seega vaatame üle, kui palju on lubatud maha arvata sisendkäibemaksu firmaauto soetamisel.

Sõiduauto soetamine ettevõttele

Enne sõiduauto soetamist tuleb läbi mõelda, kas autot hakkatakse kasutama ainult ametisõitudeks või ka erasõitudeks. Miks? 

Kasutades autot ainult ametisõitudeks, tuleb teha Maanteameti e-teeninduses sõiduki kohta vastav märge ja käibemaksu saab kulutustest maha arvata 100% . (NB! Kui ametiautodena on kasutusel rendiautod (mida kasutatakse vaid ametisõitudeks), tuleb ka need Maanteeameti registrisse kanda.)

Tõestamaks, et autot reaalselt ainult ametisõitudeks kasutatakse, on parim viis GPS-sõidupäevik. Kui autot kasutatakse lisaks ametisõitudele veel ka erasõitudeks, siis seda käsitletakse kui erisoodustust, mille pealt peab ettevõte maksma makse ja antud juhul saab kulutustest maha arvata 50% käibemaksust.

Näide! Oletame, et soovid ametiautoks pilkupüüdvat Audi RS7-t. Auto käibemaksuta hinnaks on 115 000,00 eurot. Kui otsustad, et sõiduautot kasutatakse tulevikus vaid ametisõitudeks, siis on sul  õigus auto soetamisel arvata maha 100% sisendkäibemaksu (23 000,00 eurot).  

Hiljem aga otsustad, et soovid seda uhket RS7-t kasutada ka erasõitudeks. Sellisel juhul tehakse käibedeklaratsioonis ümberarvesuts, vähendades sõiduauto soetamisel algul mahaarvatud sisendkäibemaksu, 50%-i võrra. Seega tuleks arvestada, et autolt, mida kasutad ainult ametisõitudeks, võib soetamisel maha arvata 100% sisendkäibemaksu. Autolt, mida kasutatakse nii ameti- kui ka erasõitudeks, võib sisendkäibemaksu maha arvata maksimaalselt 50%.

Erisoodustuse maksustamine

Eelnevalt sai mainitud, et kui sõiduautot kasutatakse lisaks ametisõitudele ka erasõitudeks, siis seda käsitletakse kui erisoodustust. Tänasel päeval kehtiv erisoodustuse hind lähtub auto võimsusest ja vanusest. Erisoodustuse maks kujuneb uue auto puhul 1,30 eurot ühe kW kohta kuus (tulumaks ja sotsiaalmaks 1,96 eurolt) ja üle 5 aasta vanuse auto puhul 0,97 eurot ühe kW kohta kuus (tulumaks ja sotsiaalmaks 1,47 eurolt). Kuna alates 1. jaanuarist 2018 ei ole võimalik erasõite hüvitada arvestuse alusel, siis seetõttu ei ole sõidupäeviku pidamine kohustuslik.

Näide! Uue, 97 kW võimsusega sõiduauto erisoodustuse hind on 1,96 × 97 = 190,12 eurot. Sellelt arvutatud erisoodustusmaks on 125,95 eurot (tulumaks ja sotsiaalmaks).

Näide! Uue 147 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustushind 1,96 × 147 = 288,12 eurot. Sellelt arvutatud erisoodustusmaks on 190,88 eurot (tulumaks ja sotsiaalmaks).

Näide! Üle 5. aasta vanune auto, võimsusega 103 kW. Erisoodustushind 1,47 x 103 = 151,41 eurot. Sellelt arvutatud erisoodustusmaks on 100,31 eurot (tulumaks ja sotsiaalmaks).

NB! Tööandja sõiduauto erisoodustus deklareeritakse maksudeklaratsiooni vorm TSD lisal 4 iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt TSD alusel.

Sõiduauto soetamisel täies ulatuses maha arvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus

Oletame, et ametiautot soetades otsustasid, et autot kasutatakse ainult ametisõitudeks ja said auto ostmisel 100% sisendkäibemaksu tagasi. Kuid nüüd olles sõiduautot kasutanud vähem kui 2 aastat, otsustasid, et soovid masinaga teha ka isiklikke sõite, siis:

  1. kui sõiduauto soetatakse 2018. aastal või hiljem, tuleb vähendada sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu soetamise kuu käibedeklaratsioonis;
  2. kui sõiduauto on soetatud enne 2018. aastat, tuleb vähendada sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu 2018. aasta jaanuari käibedeklaratsioonis.

Soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel loetakse selline sõiduauto kogu esimese kahe kasutusaasta jooksul osaliselt ettevõtluses kasutatavaks nn 50% sõiduautoks.

Sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang

Nagu te juba teate, siis firma auto soetamisel on lubatud sisendkäibemaksu maha arvata. Nii on ka lubatud autoga seonduvatelt jooksvatelt kuludelt teha sisendkäibemaksu mahaarvamist.

Erasõitudeks kasutatavalt autolt saab ühe aasta jooksul, alates erasõitudeks kasutusele võtmise kuust, sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata kuni 50%. Sõltumata sellest, kas sõiduautoga selle üheaastase perioodi järgmistel kuudel erasõite tehakse või mitte. See nn ühe aasta reegel kehtib sõltumata sõiduauto soetamise ajast. Auto puhul, mida kasutatakse ainult ametisõitudeks, võib jooksvatelt kuludelt maha arvara 100% sisendkäibemaksu.  Jooksvate kulude hulka kuuluvad ka sõiduauto kasutusrendimaksed.

NB! Seega, sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse sisendkäibemaks maha vastavalt selle sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsusele, kuid mitte rohkem kui 50%-i, võttes arvesse maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsuse.

Mis juhtub, kui...​

Olen nii mina, kui ka arvatavasti teie veendunud, et osad ettevõtted on küll märkinud, et auto kasutatakse ainult ametisõitudeks, kuid samas tehakse selle sama autoga ka erasõite. Mis juhtub aga juhul, kui ametisõitudeks registreeritud auto jääb erasõitudega vahele? Sellisel juhul võib ettevõttelt nõuda erisoodustusmaksu koos intressiga tagasiulatuvalt kuni kolme aasta eest. Lisaks võib samasuguse nõude saada kogu ettevõtte M1-kategooria autopark (kui tehakse ühe autoga erasõite, siis suure tõenäosusega kasutatakse ka teisi ettevõtte autosi erasõitudeks).

Firma sõiduauto rentimine

Firma rendib sõiduautot teisele firmale. Rendileandja peab tegema Maanteeameti liiklusregistrisse märkme, et sõiduautot kasutatakse ainult tööülesannete täitmiseks. Rendilevõtja maksukohustus sõltub sellest, kas ta kasutab rendiautot ainult ametisõitudeks või ka võimaldab teha autoga erasõite. Sõltumata rendile andja märkmest liiklusregistris, peab rendile võtja maksma  ja deklareerima erisoodustust, kui ta võimaldab autoga teha erasõite. Rendileandja ei vastuta selle eest, kuidas rendiljevõtja autot kasutab. 

Firma rendib sõiduautot töötajale. Kui tööandja rendib sõiduautot töötajale soodus- või turuhinnaga, siis erisoodustust arvestatakse kilovatipõhise arvestuse alusel.

Isikliku sõiduauto kasutamine ametisõitudeks

Tööandja võib eelistada isikliku sõiduauto kasutamise võimalust, kui töösõite ei ole väga palju. Ehk teisiti tööandja maksab töötajale kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest. 

Mille alusel maksab tööandja kompensatsiooni? Lihtsaim viis on pidada sõidupäevikut, mille töötaja esitab tööandjale. Maksimaalselt võib kompensatsiooni maksta 30 senti kilomeetri kohta. Igas kuus on lubatud maksuvabalt hüvitist maksta kuni 335 eurot. Ületatud summa eest tuleb tasuda erisoodustusmaksu. NB! 30 senti kilomeetri kohta on maksimaalne piir, mida võib hüvitada, kuid iga ettevõtte võib kehtestada ka madalama kilomeetri hinna. Muid kulusid (kütus, remont) maksuvabalt kompenseerida ei saa.

Ametisõitude kompensatsiooni ei pea maksma iga kuu, võib terve aasta sõitude kompensatsiooni tagantjärele välja maksta. Kuid siis tuleb jälgida, et kalendrikuu kohta ei maksta rohkem kui 335 eurot, ületatud summa pealt tuleb tasuda maksud.

NB! Kui eraisik rendib näiteks viieks päevaks sõiduautot ettevõttele, siis renditulu tuleb deklareerida. Tulu pealt tuleb maksta tulumaksu. Kas auto hoolduseks tehtud kulusi võib maksustavast summast maha arvata?  Eraisik ei tohi auto hoolduseks tehtud kulusi maksustavast summast maha arvata. Küll aga saab ettevõte tulu deklareerimisel arvestada maha, rentimise ajal, auto hoolduseks tehtud kulud. Samuti on ettevõttel õigus tagasiarvestada käibemaksu autosse ostetud kütuselt. 

Kui rentnik teeb autoga erasõite, siis peab rentnik maksma ja deklareerima erisoodustust. Sõidupäevikut pidama ei pea aga võib. Enne 2018. aastat oli sõidupäeviku pidamine kohustuslik. Rentnik saab sisendkäibemaksu maha arvestada maksimaalselt 50%-i.

NB! Sõidupäeviku pidamine oleks siis vajalik kui eraisik mitte ei rendi autot ettevõttele, vaid firma maksab töötajale isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni. Sellisel juhul on kompensatsiooni maksmisel abiks sõidupäevik.

Kuidas arvutada erisoodustusmaksu

Erisoodustustust saab osutada ainult ettevõttega soetud inimesele ja see on kulu, mida maksuamet loeb enamvähem võrdväärseks palgaga ja nõuab palgaga peaaegu samaväärset maksustamist. Eelnevalt sai näidete puhul selgitatud, kuidas kujuneb erisoodustuse hind. Vaatame erisoodustusmaksu arvutamise igaks juhuks korra veel üle. 🙂 

Erisoodustuse hind uue auto puhul. 1 kW kohta koos kuus erusoodustushind 1,96 eurot. Tulumaksukohustus 1,96 × 20/80 = 0,49 eurot Sotsiaalmaksukohustus (1,96 + 0,49) × 33% = 0,81 eurot. Erisoodustusmaks 0,49 + 0,81 = 1,30 eurot.

Erisoodustuse hind üle 5 aasta vanusel autol. 1 kW kohta koos kuus erisoodustushind 1,47 eurot. Tulumaksukohustus 1,47 × 20/80 = 0,37 eurot. Sotsiaalmaksukohustus (1,47 + 0,36) × 33% = 0,61 eurot. Seega kokku erisoodustusmaks 0,37 + 0,61 = 0,98 eurot.